Dili, 13 Fevereiru 2025 (Média Democracia) – Centro Nacional Chega, Institutu Públiku (CNC) realiza enkontru estabelesimentu grupu traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timor-oan (PRT) ho Organizasaun Rezisténsia, Sosiedade Sivíl no Instituisaun Governu kona-ba rezultadu festival fronteira 2023 iha Munisipiu Bobonaro no Festival Fronteira 2024 iha RAEOA.
Tanba Timor-oan sira iha Timor-Leste no Timor-oan sira iha Timor Osidental asina ona Paktu Dame Ambeno, nune’e pontus ida ne’ebé sita iha Paktu Dame Ambeno ezije atu estabelese grupu traballu Prosesu Rekonsiliasaun Timor-oan.
Diretór Ezekutivu Centro Nasional Chega, IP. Hugo Maria Fernandes hateten, objetivu husi enkontru ne’e atu estabele ekipa servisu ba implementasaun Deklarasaun Dame Ambeno (DDA), nu’udar dalan atu alkansa fraternidade umana no harii dame sustentavel.
“Nune’e mos, atu responde ba planu estratéjiku no planu asaun annual Centro Chega nian ho objetivu jeral mak “Memoria istóriku preservadu no promovidu, entidade públiku no sosiedade sensivel ba valores direitus umanus.” Dehan Diretóe Ezekutivu Hugo Iha Salaun enkontru Antigu Komarka CNC kuaeta ne’e (13/02)
Aleinde ne’e bjetivu espesifiku mak “Eziste ona mekanizmu prevensaun konflitu no rekonsilisaun neʼebé efikas” ho rezultadu espetativa mak komunidade Timor-oan neʼebé hela iha Indonezia no Timor-Leste partispa ona iha prosesu rekonsiliasaun, iha ona rekomendasaun ba estadu Timor-Leste no Indonézia.
Grupu Traballu nia servisu neʼebé sei halo mak, atu fasilita diálogu ho vítima kona-ba asuntu rekonsilisaun liuhusi eventu komemorativu sira.
“Dezenvolve no promove mekanizmu sira hodi hatán ba fatór hirak ne’ebé sai obstákulu ba prosesu rekonsiliasaun no esforsu sira ba harii dame ida ne’ebé sustentável entre sosiedade nasaun Timor-Leste ho Indonézia, nomos entre Timor-oan sira hodi buka modelu rekonsiliasaun ida neʼebé konstrutivu no inkluzivu hodi kontribui ba harii dame no justisa ba ema hotu.” Dehan nia
Proativamente ko’alia ho Governu Timor-Leste hodi reativa Senior Official’s Meeting no Free Zone iha área fronteira hodi fasilita prosesu rekonsiliasaun no seremónia kultural sira.
Enkuantu servisu seluk ne’ebé Grupu Traballu sei halo mak Koordena no konsulta ho parte relevante sira (autoridade local, lia nain, Veteranu, Igreja no juventude) iha Munisipiu ne’ebé posibilidade bele sai fatin ba asaun rekonsiliasaun. Koordena no hasoru malu autoridade relavante Indonézia no Timor-Leste nian liga ho asuntu rekonsilisaun.
Aleinde ne’e ekipa sei hala’o enkontru regulár hodi elabora planu servisu ba atividade tékniku sira liga ho asuntu rekonsiliasaun.
“Halo advokasia efetivamente ba Governu Timor-Leste no Indonézia hodi implementa rekomendasaun Komisaun Verdade no Amizade (CVA), halo advokasia efetivamente atu orgaun soberanu sira adopta lalais politika no lei reparasaun nu’udar meius ida hodi garante justisa ba vítima violasaun direitus umanus durante período konflitu 1974-1999, inklui atribui rekoñesimentu ofisial ba vítima sira.” Esklarese nia
Diretór Ezekutivu ne’e informa iha Festival Fronteira 2024 ne’ebé realiza iha Oecusse Ambeno, partisipante interkambiu sira ne’ebé kompostu husi reprezentante Organizasaun Resisténsia, Organizasaun Juvenil, Jerasaun Patriota, ASSEPOL.
“Asosiasaun Vitima no reprezentante husi Timor-oan sira ne’ebé hela iha Timor Osidental mak hamahan-an iha Forum Komunikasi Pejuang Timor-Timur (FKPTT), ho fuan boot no nakonu ho esperitu fraternidade umana no rekonsilisaun, konsege tu’ur hamutuk deskute no prodúz Deklarasaun Ambeno nu’udár rezultadu ida husi interkambiu ne’e.” Nia informa
Deklarasaun Ambeno nu’udár hakat ida ba oin ne’ebé prova seriedade Timor-oan sira nian atu kore-an husi korente vingansa polítika pasadu nian.
“Deklarasaun ne’e kompostu husi komprimisiu no pontu asaun sira ne’ebé sei implementa ka ezekuta husi parte Timor-Leste no Indonézia (espesifikamente Timor-oan sira iha Timor osidental).” Nia afirma
Entretantu iha enkomtru estabelesementu ekipa ne’e partisipa husi Organizasaun Rezisténsia, Sosiedade Sivil no Instituisaun Governu sira ne’ebé kompostu husi, Komite 12 Novembru, Dewan Solidaritas Mahasiswa Pemuda Pelajar Timor-Leste, ASSEPOL, Asosiasaun Vitima 1974-1999, Forum Komunikasi Pejuang Timor-Timur (FKPTT), FITUN, OPJELATIL, Sagrada Família, DPP IMPETU, Jerasaun Patriota, RENETIL, Acbit, AJAR, Asosiasaun HAK, CNJTL, PDHJ, Presidensia Repúblika, Ministériu Negosiu Estranjeiru no Koopersaun (MNEK) no g7+.
Reportajen : Estefania
Foto : Estefania
