OMS Selebra Loron Mundiál Hipertensaun iha Timor-Leste

Dili, 20 Maiu 2025 (Média Democracia) – Organizasaun Mundial Saude OMS Timor-Leste selebra loron Mundial Hipertensaun iha Timor-Leste “Tema ba tinan ida-ne’e nian “Sukat Ita-nia Tensaun Arteriál ho Loos, Kontrola, Extende Ita-nia Moris” fó hanoin katak verifikasaun lalais ba tensaun arteriál bele salva ema nia moris.

Reprezentante Organizasaun Mundial Saude OMS Timor-Leste, Arvind Mathur hateten, tensaun aas laiha sinál alerta ida to’o nia tarde liu, maibé oinsá atu detekta no hatene lolos kona-ba moras hipertensaun bainhira ema ne’e hetan desmaia lori ona ba ospital foin bele detekta.

“Bainhira ita haree ba ema ida dalaruma ita labele nota, maibé iha ema adultu husi na’in tolu iha TL iha asesinu nonok ida ne’ebé tuir sira no bele oho sira maske sira la hatene, ssesinu ne’e hanaran hipertensaun ka tensaun aas no nia loke dalan ba moras sira hanesan atake kardiaku, stroke no failansu rins ba joven sira.” Dehan Reprezentante Organizasaun Mundial Saude OMS Timor-Leste, Arvind Mathur

Nia hatutan rezultadu sira hatudu momos katak globalmente, hipertensaun oho ema millaun 10.4 tinan-tinan. Iha Timor-Leste, prevalénsia hipertensaun ne’ebé estandariza tuir idade entre adultu sira (tinan 30–79) mak 35%-34% iha mane no 37% ba iha feto sira.

“Krize ida-ne’e sai trájiku tuir lós moras hipertensaun ita bele prevene. Iha nasaun ida ne’ebé ema sira sobrevive ona konflitu durante dékada barak nia laran, agora hasoru inimigu foun, ne’ebé modernu no ita labele haree, inimigu ida ne’ebé mai husi mudansa dieta, masin barak liu iha ai-han prosesadu, inatividade fíziku no la iha asesu sufisiente ba kontrolu saúde báziku nian.” Dehan Reprezentante OMS Timor-Leste

Nia informa dezafiu ne’ebé aumenta ba beibeik iha Timor-Leste, moras la hada’et (NCDs), inklui relasiona ho tensaun aas, oras ne’e komesa sa’e daudaun, barak liu iha área rurál deskobre de’it katak sira iha hipertensaun hafoin mosu komplikasaun grave hamosu sofrimentu ne’ebé la nesesáriu, ospitalizasaun no mate sedu.

“Esperansa no progresu prevensaun ne’e posivel no tratamentu sira funsiona duni bele prevene no kura hipertensaun, deteksaun ne’ebé lais liuhusi kontrolu tensaun raan, tratamentu ne’ebé orientadu no mudansa estilu moris nian bele hamenus risku.” Dehan nia

Nia relata atu hasoru asasinu ida ne’e iha tempu modernu presiza aprosimasaun integradu ida, ne’ebé liga ba resposta sira ba moras, haforsa sistema saúde sira, harii abilidade sira husi forsa traballu saúde nian no envolve ativamente komunidade sira.

“Inisiativa prinsipál 50×25 Ministériu nian, ne’ebé lansa iha 2024 ho objetivu atu koloka ema 50,000 hipertensaun ka diabetes iha tratamentu regulár to’o 2025. Kolaborasaun ho OMS, Fundasaun Mundiál ba Diabetes, misaun ida-ne’e implementa liuhusi triajen alvu no kuidadu akompañamentu. Ha’u louva Ministériu Saúde no parseiru sira ba formasaun pesoál saúde sira iha Dili no Aileu hodi aselera diagnóstiku no tratamentu.” Nia informa

Nia afirma komplementa ida-ne’e mak inisiativa HEARTS, kontinua atu habelar, ne’ebé integra prevensaun no kontrolu hipertensaun diretamente iha sistema kuidadu saúde primáriu sira, hodi lori servisu besik liubá komunidade sira nia leet.

“Nasaun ne’e adota ona OMS nia pakote ba Intervensaun Esensiál ba Moras La Hada’et (PEN), instrumentu ida ne’ebé kustu efetivu ba deteksaun no jestaun sedu ba kondisaun krónika sira hanesan diabetes no moras kardiovaskular.” Nia haktuir

Nia subliña atu reforsa Programa Integradu Saúde nian ka Programa Integradu ba Saúde (PIS), ne’ebé lori atendimentu besik liubá komunidade sira, hadi’a kuidadu espesialista no haforsa dalan referénsia nian iha nivel komunidade nian.

Iha Loron Mundiál Hipertensaun ida-ne’e husu ba sidadaun hotu-hotu husi foho to’o tasi-ibun atu halo kontrolu ba ita-nia tensaun, vizita postu sentru saúde, koalia ho doutór no enkoraja ba ema sira seuk nune’e bele halo teste simples ida hodi detekta moras, nune’e bele prevene-aan husi hipertensaun, stroke ka atake kardíaku labele akontese ba moris iha futuru.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Media OMS Timor-Leste

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *