Moras Rabies Afeita Ona Sidadaun Na’in 6 Lakon Vida

Dili 06 Agostu 2025 (Média Democracia) – Ministériu Agrikultura Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) konsidera akontese moras rabies ne’e afeita ona ema na’in 6 lakon vida iha tinan ida ne’e, atividade ne’e hala’o iha Tersa Semana ne’e

Iha entrevista ho Ministru Agrikultura Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF)  Marcos Mameta da Cruz hatete, tinan ida ne’e kazu moras rabies afeita ona sidadaun  na’in 6 lakon vida, tanbá ne’e Ministeriu Agrikultura Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) servisu hamutuk ho Ministeriu Saude nafatin esforsu oinsá atu Prevensaun moras rabies ba komunidade sira.

 “Iha tinan kotuk Ministeriu Agrikultura, Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) hala’o programa kona-ba atividade vasinasaun ba animal hanesan asu, busa no lekirauk.” Dehan Ministru Agrikultura Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF)  Marcos Mameta da Cruz

Nia hatutan durante ne’e hetan apoiu husi Governu Australia aimoruk vasinasaun hamutuk 200 dose, tinan ida ne’e ekipa sira ba halo vasina ba animal hanesan asu, busa no lekirauk iha Munisipiu Bobonaru, Covalima, Dili no inklui Rejiaun Administrativu Espesial Oe-kussi Ambenu (RAEOA).

“Ita nia ekipa husi Diresaun Nasional Veterinaria  dekteta fali iha Munisipiu Aileu ,  Ermera akontese moras rabies tanbá ne’e ekipa Mediku Veterinariu saude nia servisu nafatin hodi halo vasina ba animal sira ne’e.” Dehan Nia ba Jornalista sira iha Salaun Timor Lodge (05/08)

Nia informa MAPPF husu ba komunidade sira hotu ne’ebé hakiak asu ho busa no lekirauk ne’e atu lori mai iha Diresaun Nasional Veterinaria haruka pesoa sira halo vasinasaun ba animal hirak ne’e.

Ita iha klinika ida iha Ministeriu Agrikultura, Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) atu nune’e komunidade sira lori animal mai halo vasina, no ekipa sira tun ba komunidade sira nia let atu halo vasinasaun ba animal sira hodi Prevene moras rabies ne’e.” Nia haktuir

Nia afirma Ministeriu Agrikultura Pekuaria, Peska no Floresta (MAPPF) servisu hamutuk ho Ministeriu Saude desenvolve ona Planu Nasional Estratejia atu hare’e problema ne’ebé akontese iha rai laran hanesan moras rabies ne’e rasik.

Ekipa Mediku Veterinariu saude sira kontinua halo atividade vasinasaun ba animal sira kada munisipiu, husu ba komunidade sira ne’ebé iha asu hodi kolabora ho Mediku Veterinariu saude hodi halo vasinasaun ba animal sira ne’e Prevensaun moras rabies.” Dehan nia

Nia relata husu ba Komunidade sira tenke iha onestidade ho vontade hodi lori sira nia asu mai ekipa tekniku sira halo vasina atu prevene moras rabies ne’e, kuandu pesoa Saude ba komunidade sira nia uma depois sira la koopera atu vasina sira nia animal sira ne’e.

“Depois sira lori asu ba tiha to’os no Mediku Veterinariu saude to’o iha la lori asu ne’e mai halo vasina, tanbá ne’e ekipa sira halo sensibilizasaun ba komunidade sira atu lori asu ne’e mai halo vasinasaun hodi Prevensaun moras rabies ne’e.” Nia hatete

Nia subliña tanbá moras rabies perigosu duni bainhira asu ne’e tata akontese moras ida ne’e no hein loron atu mate deit, ema ne’ebé  hetan asu tata tenke iha klinika hodi halo tratamentu ba sira.Antes ne’e, Diretór Jeral Pekuaria no Veterinaria Carlos Amaral hateten, ekipa sira halo vasinasaun animal   kona-ba  moras raiva afeta ba asu hamutuk 60 mak hetan positivu.

“Ita nia ekipa sira dekteta asu hamutuk 60 hetan positivu ida ne’e hodi bele afeita vs ema, bainhira asu ne’e mate tiha depois foti asu nia ulun fatuk ba detekta iha laboratoriu mak asu hamutuk 60 mak hetan positivu.” Dehan Nia ba Jornalista iha knaar fatin Comoro, Sesta feira semana ne’e

Nia salienta iha área ne’ebé afeitadu moras raiva ne’e husi fronteira Covalima, Bobonaro no inklui Rejiaun Administrativu Espesial Oe-kussi Ambenu (RAEOA).

Iha Munisipiu Dili no Atauro ladun ida, maibé signifika moras raiva ne’e akontese iha area fronteira  ne’eba laiha limitadu tanbá ne’e ekipa sira destaka iha ne’eba hodi halo vasinasaun ba animal sira ne’e. Kona-ba asu hamutuk 60 ne’ebé hetan positivu ne’e husi fronteira Covalima, Bobonaro no inklui RAEOA, depois ekipa sira detekta da-uluk asu ne’e tata ema moras raiva ne’e afeita nia”. Nia Subliña

Diretor ne’e dehan Iha inisiu ne’e ekipa sira ba halo vasinasaun ba animal tolu ne’e iha area fronteira , Kona-ba area sira ne’ebé iha estratejiaku oinsá atu halo prevensaun ba moras raiva ne’e. Signifika iha area Fronteira sirkulasaun maka’as no laiha limitadu, aleinde ne’e bainhira asu tata ema depois ema  ba halo vasinasaun kona-ba moras raiva nia.

“Oinsá halo tratamentu atu Prevensaun ba moras raiva ne’e la bele sae lalais, akontese asu tata ema iha Maliana maibé ema la mate depois detekta asu rua iha ne’eba hetan positivu. Tanbá ema mate ba moras ida ne’e hanesan ami autor ba prosesu ne’e tomak no ami mak fo sai kona-ba kasu moras raiva ne’e.” Nia subliña

Iha tinan 2023 mosu  moras raiva fulan Febreiru to’o Dezembru akontese sidadaun oan ida mate iha RAEOA, sai hanesan inisiu ida ne’ebe moras raiva afeta mai Timor-Leste. Depois detekta animal hanesan asu barak mak moras raiva, entaun iha tempu ne’eba governu apoiu ai-moruk 200  mill dose hodi halo  vasina animal sira iha tempu ne’eba”.

Esplika liután iha fulan Febreiru tinan 2024, governu Australia apoiu ai-moruk rihun 50 dose mai ita halo vasinasaun ba animal sira, signifika ai-moruk rihun 50 no vasinasaun animal mos rihun 50.

Reportajen : Domingas

Foto : Domingas

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *