Dili, 17 Setembru 2025 (Média Democracia) – Relasiona ho manifestasaun ne’ebé hala’o husi esudante sira nomos Sosiedade Sivil relasiona ho akizasaun veikulu foun 65 ba Deputadu/a Parlamentu Nasional, Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa PDHJ Virgilio da Silva Guterres “Lamukan” hato’o ninia pontu de vista liuhusi komunikadu imprensa ne’ebé hala’o iha sala biblioteka PDHJ kaikoli.
Ohin Provedor hamutuk ho Adjuntu nomos Sekretariadu Ezekutivu hakarak hato’o pontu de vista liuhusi komunikadu imprensa ida ne’e ba iha publiku nomos preokupasaun balun ne’ebé PDHJ iha relasiona ho manifestasaun ne’ebé hala’o husi estudante universidade sira no sosiedade sivil ba loron rua ona hasoru Parlamentu Nasional.
“Ha’u nia deklarasaun liuhusi komunikadu ida ne’e sei foka ba grupu xave tolu hanesan ida ba manifestante sira, Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) no ikus maka ba ita-nia lider politiku nain sira. Husi pontu tolu ne’e provedor hakarak haree uluk pontu primeiru haree ba manifestante sira ka estudante universidade sira nomos sosiedade sivil sira, Provedór apresia no rekoñese ita-boot sira nia inisiativa komprimisiu no determinasaun atu hatutan publiku sira nia preokupasaun ba ita-nia ukun nain liuhusi ezerse sira-nia direitu konstituisional halo manifestasaun.” Dehan Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa PDHJ Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”
Nia hatutan, lolos manifestasaun ne’e sei la mosu bainhira ukun nain sira iha sensibilidade publiku naton atu kompriende povu nia preokupasaun maibé politiku sira ignora, entaun manifestasaun ne’e mosu tanba politiku nain sira deside katak sira halo ona aprovisionamentu atu sosa tan kareta ho marka prado hamutuk 65 ba Parlamentu Nasional, entaun husi ida ne’e mak ikus mai hamosu diskusaun publiku, husi ne’ebá hamosu konsensia ida iha joven no estudante sira nomos sosiedade sivil sira nia leet, entaun haree ba ida ne’e liga fali ba iha konteksu direitus umanus ninian juventude sira sai hanesan ajente atu defende direitu publiku ninian, direitu sidadaun ninian, juventude sira ne’e konsidera katak forsa politika mesmu ke sira laos Parlamentu maibé konsidera katak sira iha moral defende ba povu lian laek.
“Haree husi istória tomak no iha mundu tomak, motór ba mudansa pozitivu dala barak maka korajen no idealizmu husi foin-sa’e sira, Istória rasik kona-ba Timor-Leste 1974 joven sira maka hahu hodi luta ba nia independensia no testamentu ida ba lia-loos ida-ne’e, istória ida neʼebé hakerek husi estudante no foin-sa’e sira ne’ebé haree esperansa no luta ba futuru ida di’ak liu, husi rezistěnsia klandestina to’o invazaun embaixada sira, husi masakre Santa Cruz to’o votu desizivu 1999. Ita-boot sira mak erdeiru ba legadu advokasia korajen nian. Kampus universitáriu sira tenke sai sentru ba pensamentu kritiku, fatin ida ne’ebé forma jerasaun matenek no konxiente ida atu sai lian ba sira ne’ebé laiha lian. Ami observa ona katak loron dahuluk manifestasaun nian la’o ho maturidade ne’ebé notavel, no ida-ne’e merese elojia. Ami nia apelu ba ita-boot sira maka atu kontinua iha dalan ida ne’e.” Hatutan Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa PDHJ
Provedor afirma, sira defende makas no hein katak sei iha aprosimasaun pasifika ida ne’ebé konsistente, rezeita kualker forma anarkizmu ka violensia nian no mantein solidariedade no tau matan ba malu atu nune’e liuhusi asaun pasifiku ida ne’e maka dalan ne’ebé efetivu liu atu bele atinji intensaun prinsipal ba responsabiliza lider sira nian.
“Manifestasaun durante loron rua ne’e Provedor observa katak maioria joven sira mak hala’o tanba bainhira ukun nain sira lakoi rona no lakoi se tilun ba povu nia aspirasaun joventude no estudante sira maka sei sai kanal ba inan sira nia halerik no oan sira ne’e maka sei hatutan ba lian hirak monu leet de’it, entaun liuhusi ida ne’e Provedor dala ida tan hakarak hato’o ami nia apresiasaun ba alin manifestante sira ne’ebé fó ona sira nia-an aten brani hodi koalia lian los ba ukun nain sira.” Afirma Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa PDHJ Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”
Nia informa, haree ba iha pontu daruak nia ba PNTL, PDHJ rekoñese esforsu ne’ebé PNTL halo hodi asegura área manifestasaun nian, partikularmente iha loron dahuluk, no rekoñese natureza dezatiante husi knaar ida-ne’e. PDHJ nia apelu ba forsa seguransa sira bazeia ba prinsipiu sira lei internasional direitus umanus nian no ita-nia konstituisaun rasik.
“Ami husu ba ita-boot atu ezerse nafatin restrisaun másimu no uza medida proporsional sira iha ita-boot nia intervensaun sira. Ami rekoñese esforsu ne’ebé PNTL halo hodi asegura área manifestasaun nian, partikularmente iha loron dahuluk, no ami rekoñese natureza dezatiante husi kna’ar ida-ne’e. Ami nia apelu ba forsa seguransa sira bazeia ba prinsipiu sira lei internasional direitus umanus nian no ita-nia konstituisaun rasik. Ami husu ba ita-boot atu ezerse nafatin restrisaun másimu no uza medida profisional sira iha ita-boot nia intervensaun sira. Uza forsa tenke sai rekursu ikus liu absoluta, aplika de’it bainhira nesesáriu no to’o minimu ne’ebé situasaun ezije. Ami repete katak ita-boot sira-nia devér atu proteje povu nia direitu ba reuniaun pasifika, la’ós atu suprime ida-ne’e.” Infroma PDHJ
Nia subliña, ema ida-idak nia direitu umanu no dignidade tenke hetan respeitu iha tempu hotu-hotu. Ida-ne’e inklui asegura seguransa ba manifestante sira hotu no evita asaun ruma ne’ebé bele aumenta tensaun sira la ho nesesidade, hanesan uza forsa indiskriminadu, intimidasaun, ka detensaun arbitrária.
Ikus liu no krusiál liu, ba líder politiku sira no membru Parlamentu sira, Provedór husu ba Politiku sira atu iha nafatin sensibilizasaun-as ba realidade moris povo nian. Desizaun politika sira tenke halo ho respeitu maka’as ba moris-di’ak públiku nian no realidade ekonómiku sira ne’ebé maka’as ne’ebé sidadaun sira hasoru iha rai ida ne’e.”
“Bainhira porsaun signifikativu ida husi populasaun, inklui estudante sira. sosiedade sivil, no lider relijiozu sira, hasa’e lian koletivu ida kona-ba preokupasaun kona-ba desizaun ida hanesan alokasaun fundu substansiál sira ba veikulu foun sira bainhira pobreza mutlidemensionál akontese hela iha ita-nia matan-laran, labele konsidera ne’e hanesan hahalok opozisaun nian, maibé hahalok sidadania ida ne’ebé ativu no responsavel, Ida-ne’e maka bolu ida ba ita-boot atu rona. Tanba ne’e ami husu atu halo dialogu jenuinu, rona didi’ak ba preokupasaun sira ne’ebé juventude sira hato’o. Atua ho transparenite no justifica ita-boot nia desizaun sira ho maneira ida ne’ebé hatán ba pergunta lejitimu sira povu nian kona-ba prioridade sira. Governu ne’ebé rona nia povu mak governu ne’ebé forte liu, la ós governu ne’ebé fraku liu.” Reafirma Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa PDHJ Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”
Estabilidade loloos la hetan liuhusi silénsiu, maibé liuhusi justisa. responsabilizasaun, no lideransa ne’ebé responsivu to’o prioridade ba nesesidade sira ema barak nian hanesan kuidadu saúde, edukasaun no nutrisaun, duké sira nia interese no hakarak rasik.
“lha biban ida ne’e Provedór mós hakarak atu informa katak PDHJ submete tiha fiskalizasaun abstrata susesiva ba artigu 11 husi dekretu lei nu. 32/2011 de 27 de julho kona-ba “Gestão e Alieanação dos Bens do Estado” – (ne’e relasiona lelaun)-Diploma lejiziativu ne’ebé refere la kria oportunidade hanesan entre ema sira ne’ebé serbisu iha setor publiku ho sidadaun sira einjeral. Ne’e katak patrimoniu Estadu nian maibé bainhira atu fa’an liuhusi leilaun, ema sira ne’ebé halo serbisu iha setór públiku mak bele sosa. Artigu ne’e refere diskrimina.” Afirma Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa PDHJ Virgilio da Silva Guterres “Lamukan”
Atu konklui, Timor-Leste nasaun demokrátiku ida ne’ebé direitu ba reuniaun, espresaun, no partisipasaun politika ne’e sagradu. Parte hotu-hotu nia kna’ar, manifestante, polísia, no politiku sira atu tane-aas valór sira-ne’e no serbisu hamutuk ba Timor-Leste ida ne’ebé justu no edukativu liu.
Reportajen : Domingas
Foto : Domingas
