CAC PARTILLA REZULTADU AVALIASAUN BA IMPLEMENTASAUN NASAUN UNIDAS KONTRA KORUPSAUN

Dili, 20 Novembru 2024 (Média Democracia) – Comisão Anti Corupção CAC realia sorumutu hamutuk ho pontu fokál ne’ebé partisipa mós husi liña Ministerial hodi partilla informasaun relasiona ho  “rezultadu avaliasaun ba implementasaun Nasaun Unidas Kontra Korupsaun (UNCAC), atividade ne’e realiza iha Salaun enkotru sentru estudu diplomatiku MENEC Dili

Tuir Comisãrio Comisão Anti Corupsão CAC, Rui Pereira dos Santos hateten, realiza sorumutu ne’e ohin hamutuk ho liña Ministeriu Instituisaun Estadu nian ne’ebé hamutuk CAC hodi kontribui kona-ba avaliasaun husi nasaun rua Marshall ailand no Bulgaria

“Iha tinan ida ne’e nasaun rua Marshall ailand no Bulgaria mak halo avalisaun mai Timor-Leste nune’e ita-nia estadu implementa UNCAC ne’e ho di’ak kalae maibé ha’u hakarak hato’o ba imi hotu katak estadu Timor-Leste halo mudansa barak ba ita-nia kodigu prosesu penal foun mós iha ona atu asegura ba problema hirak ne’e, ita-nia lei MPPC aset deklarasaun husi kargu sefia sira nune’e parte ida governu Timor-Leste kumpri tuir rekejitu husi UNCAC.” Dehan  Comisãrio Comisão Anti Corupsão CAC, Rui Pereira dos Santos

Nia hatutan buat ne’ebé importante husi setor justisa mak lei aset rocoveri entaun korupsaun sira ne’ebé halo prosesu too tribunal, no presiza ba too tribunal estadu tenke foti desizaun, nune’e tenke implemeneta lei refere no lei sira seluk bele implementa ba UNCAC ninian.

“Tinan oin nasaun Marshall ailand no Bulgaria sei mai Timor-Leste hodi halo avalisaun no konfirma kona-ba saida mak ita hakerek iha relatoriu hodi ba peskiza iha liña Ministerial sira. Maibé CAC sei organiza hamutuk ho liña Ministerial sira iha fatin ida hafoin nasaun rua ne’e mai hodi halo diskusaun hamutuk ho Timor-Leste.”  Haktuir Comisão Anti Corupsão CAC

Nia salenta pontu pozitivu nian mak sira hanoin ho prezensa lei MPCC ajuda ona, liga ho artigu ne’ebé temi ona katak, ema kargu sefia ho pesoal ne’ebé servisu iha areá risku sira tenke deklara sai sira nia rikusoin.

“Kargu sefia sira ne’e envolve iha kazu krime, nune’e fasil mai ami hodi halo pedidu ba tribunal atu atorizasaun ba ami hodi bele tama ba sistema, nune’e bele ema ne’e nia pozisaun lolos tanba saida mak nia riku derepente nia sasan sira ne’e  mai husi ne’ebé.”  Nia hatutan

Nia informa lei MPCC ne’e CAC mak sei rejistu kona-ba rikusoin ne’ebé iha maibé sira toma konta iha tribunal rekursu  entaun karik proseu ruma kona sira

“Ami mós halo notifikasaun ba kargu sefia ne’ebé envolve aan iha kazu korupsaun maibé sira la kumpri, ami sei implementa koima ba Ministeriu Finansa no Bancu Central Timor-Leste hodi koa sira nia salariu ho 25% karik sira la kumpri nafatin ami sei aumenta ba 30% tanba tuir relatoriu ne’ebé ami rejistu hamutuk atus-haat resin. Aleinde ne’e ami mós sei halo notifikasaun ba MS no CFP atu implementa mós sensaun disilpinar iha lei komisaun funsaun publika.” Nia informa

Komisariu salienta prosesu investigasaun ba kazu korupsaun tuir limitasaun tempu prosesu husi tinan-sanulu tun mai kraik, ne’ebé tempu naruk tebes ba sira atu falsifikasaun dokumentu ne’e prosesu husi tina 3 too 5 maibé sira ne’ebé hetan artigu ne’e todan tenke prosesu to’o tinan sanulu, nune’e hodi hetan nia solusaun

Iha fatin hanesan Vice-Ministru Fortelesimentu Instituisional, Paulo Rémedios hateten, durante ne’e governu iha intensaun atu halo alterasaun no imlementasaun modelu foun ne’e rekomendasaun mai husi Komisariu Komisaun Anti Korupsaun.

“Ha’u halo enkontru regular iha Parlamentu Nasional hodi deside inisiativa Parlamentu ka mai husi governu, tanba ita mós hatene ona ita lei ne’e kompetensia eskluzivu husi Parlamentu, tanba governu halo proposta ba parlamentu.” Dehan Vice Ministru Fortelecimentu Instituisional, Paulo Rémedios

Nia hatutan parlamentu iha intensaun sira iha parte komisaun A sira mós iha direitu atu implementa lei ida kona-ba asuntu refere. Iha tinan oin bele hetan solusaun ida hodi haree se mak iha desizaun atu implementa lei refere aleinde parlamentu no governu.

Esplika liután katak kazu korupsaun hanesan moras kangru ida ne’ebé husi Ministeriu relevante mós deside ona hodi nomeasaun ema ida atu sai pontu fokal ba konvensaun refere iha semana rua nia laran reprezentante husi Ministeriu Justisa.

Reportajen : Nelfiano

Foto : Nelfiano

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *