Diálogu EUTL ho MTK Hetan Konkordánsia Atu Hadi’a Dekretu-Lei Nú. 17/2026

Díli, 25 Jullu 2026 – Media Democracia – Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL), hamutuk ho Aliansa Motorista Nasionál Maubere, halo diálogu ho Ministru Transporte no Komunikasaun (MTK), Miguel Marques Gonçalves Manetelu, kona-ba taxa tarifa iha Dekretu-Lei Governu Nú. 17/2026.

Tuir Ministru Transporte no Komunikasaun, Miguel Marques Gonçalves Manetelu, Governu seidauk fó resposta finál kona-ba alterasaun Dekretu-Lei Governu Nú. 17/2026, ne’ebé regula taxa administrativa. Nia dehan prosesu ne’e presiza tempu, maibé iha ona entendimentu no konkordánsia atu halo avaliasaun no ajustamentu bainhira nesesáriu.

“Preokupasaun sira ne’ebé hato’o mai iha razaun. Tanba ne’e, implementasaun Dekretu-Lei ida-ne’e sei kontinua observa, avalia no akompaña atu haree impaktu ba populasaun jerál. Ministeriu sei haree oinsá atu halo ajustamentu ka alterasaun ba Dekretu-Lei ne’e, tuir rezultadu husi avaliasaun. Dekretu-Lei ida-ne’e mosu husi desizaun polítika atu regulariza implementasaun ida-ne’e. Ohin ami esplika ona aspetu balun no hetan konkordánsia atu fó tempu ba implementasaun. Atu halo alterasaun presiza konsidera sirkunstánsia hotu-hotu, atu desizaun ne’ebé foti iha futuru bele responde ba nesesidade sira ne’ebé iha,” dehan Miguel Marques Gonçalves Manetelu iha Kaikoli, Sexta-feira (24/07/2026).

Nia hatutan katak iha futuru, kada munisípiu bele define taxa balun tuir sira-nia realidade rasik, bainhira Kâmara Munisipál sira estabelese ona. Tuir nia, artigu balun iha Dekretu-Lei refere permite autoridade munisipál sira determina taxa tuir kondisaun no nesesidade iha kada munisípiu.

Relasiona ho pedidu husi Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL) atu Governu hatur fila fali Diploma Ministeriál kona-ba taxa administrativa, Ministru hatete katak mekanismu atu regula matéria kona-ba osan tenke liu husi Dekretu-Lei, la’ós Diploma Ministeriál.

Estudante sira hato’o sira-nia hanoin atu hatur fila fali Diploma Ministeriál uluk. Maibé ha’u esplika katak diploma refere revoga ona. Regulamentu kona-ba taxa administrativa tenke halo liu husi Dekretu-Lei. Se iha aspetu ruma presiza ajustamentu, entaun tenke halo alterasaun ba Dekretu-Lei ne’e, la’ós hatur fila fali Diploma Ministeriál ne’ebé vigora iha tinan 2010. Atu halo mudansa hirak-ne’e, presiza estudu ida kle’an no konkordánsia husi parte hotu,” dehan Ministru Transporte no Komunikasaun.

Relasiona ho pedidu husi Estudante Universitáriu Timor-Leste (EUTL) atu Governu hatur fila fali Diploma Ministeriál kona-ba taxa administrativa, Ministru Transporte no Komunikasaun hatete katak mekanizmu atu regula matéria kona-ba taxa administrativa tenke liu husi Dekretu-Lei, la’ós liu husi Diploma Ministeriál.

“Estudante sira hato’o sira-nia hanoin atu hatur fila fali Diploma Ministeriál uluk. Maibé ha’u esplika katak Diploma Ministeriál refere revoga ona. Regulamentu kona-ba taxa administrativa tenke halo liu husi Dekretu-Lei. Se iha aspetu ruma ne’ebé presiza ajustamentu, entaun tenke halo alterasaun ba Dekretu-Lei ne’e, la’ós hatur fila fali Diploma Ministeriál ne’ebé vigora iha tinan 2010. Atu halo mudansa hirak-ne’e, presiza estudu ida kle’an no konkordánsia husi parte hotu,” dehan Ministru Transporte no Komunikasaun.

Enkuantu ne’e, Porta-voz EUTL, Natalízio Nunes Martins, esplika katak diálogu ho Ministériu Transporte no Komunikasaun (MTK) lori rezultadu pozitivu, tanba Ministériu konsidera ezijénsia balun ne’ebé EUTL hato’o.

“Ezijénsia diálogu ohin nian bazeia ba petisaun ne’ebé ami hatama ona ba Ministériu. Ohin ami konsege halo diálogu no iha konkordánsia balun. MTK konsidera ezijénsia balun ne’ebé presiza hadi’a. Nia rekonese katak iha diferensa entre Diploma Ministeriál uluk no Dekretu-Lei foun, ne’ebé iha kondisaun balun presiza atu hadi’a. Ami-nia ezijénsia la signifika katak tenke hatur fila fali Diploma Ministeriál de’it. Bele mós mantein Dekretu-Lei foun, maibé kondisaun no aplikasaun sira iha laran tenke ajusta tuir nesesidade sidadaun hotu nian. Ida-ne’e mak ami-nia ezijénsia. Ohin, Ministériu Transporte no Komunikasaun konkorda ho EUTL no sidadaun hotu katak sei halo alterasaun ba Dekretu-Lei foun ne’ebé agora daudaun vigora hela. Alterasaun ne’e la’ós ba artigu hotu, maibé de’it ba artigu sira ne’ebé EUTL no komunidade konsidera la tuir kondisaun moris no realidade ekonomia sidadaun sira,” dehan Natalízio.

Nia hatutan katak EUTL no komunidade sei hein Governu halo alterasaun ba Dekretu-Lei refere, no husu sidadaun hotu atu kontinua akompaña prosesu ne’e tanba presiza tempu.

“Ita hotu hatene katak atu halo alterasaun ba Dekretu-Lei ida-ne’e la’o liu de’it husi Ministériu. Tenke lori ba Konsellu Ministrus atu hetan aprovasaun, depois sei ba Prezidente Repúblika atu promulga. Prosesu ida-ne’e presiza tempu. Tanba ne’e, ami konkorda ho Ministériu no husu sidadaun hotu atu kontinua akompaña, tanba sei iha alterasaun ba Dekretu-Lei, liuliu kona-ba taxa administrativa ne’ebé agora aplika hela. Ida-ne’e la’ós ezijénsia EUTL de’it, maibé ezijénsia sidadaun hotu nian ne’ebé diretamente sente todan husi aplikasaun taxa administrativa ne’ebé konsidera aas tebes. Ami hein Ministériu sei halo esforsu tomak hamutuk ho ekipa tékniku no asesór jurídiku sira atu hadi’a Dekretu-Lei ida-ne’e,” nia hakotu.

Natalízio mós reafirma katak EUTL kompostu husi estudante sira husi universidade públiku, universidade privadu no institutu superior hotu iha Timor-Leste. Tanba ne’e, EUTL hili dalan diálogu no aproximasaun pasífiku hodi buka solusaun ba problema ne’e.

Nia dehan, tuir Estadu Direitu Demokrátiku, bainhira diálogu no mekanizmu legal la hetan rezultadu, manifestasaun mak sai rekursu ikus. Maibé, ba oras ne’e, EUTL no Governu hetan ona konkordánsia atu halo alterasaun ba Dekretu-Lei refere.

Reportagem : Lourenço / Santina / Estajiariu

Foto : Santina

 

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *