FONGTIL Halo Konferénsia Imprensa, Husu Aplika Lei Ho Rigor Ba Kazu Scam Call Centre

Dili, 30 Julho 2026 (Media Democracia)- Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL), hamutuk ho nia membru no rede setór sira, hala’o konferénsia imprensa hodi hato’o apresiasaun ba forsa seguransa, liuliu Polícia Nasionál Timor-Leste (PNTL), Polícia Sientífika Investigasaun Kriminal (PSIK) no Direção Servisu Investigasaun Kriminal (DSIK), ba sira nia servisu ne’ebé demonstra profesionalizmu no komitmentu iha desmantelamentu atividade jogu ilísitu ho naran scan call centre iha Timor-Leste.

Diretór Ezekutivu Forum ONG Timor-Leste (FONGTIL), Inocêncio de Jesus Xavier, hatete katak asaun ne’ebé realiza husi instituisaun seguransa hatudu sira nia komitmentu atu kontinua servi povu ho responsabilidade no profesionalizmu, liuhusi kombate krime organizadu no krime sibernétiku ne’ebé bele ameasa seguransa no estabilidade nasaun.

Asaun ida ne’e hatudu katak instituisaun seguransa sira kontinua servi povu ho responsabilidade, profesionalizmu no determinasaun atu kombate krime organizadu no krime sibernétiku ne’ebé ameasa seguransa no estabilidade nasaun nian. Maibé, FONGTIL mos dezafia autoridade seguransa sira atu kontinua hametin vijilánsia máxima no utiliza kanal seguransa Estadu nian hodi halo investigasaun kle’an ba grupu mafiozu sira ne’ebé bele iha Timor-Leste. FONGTIL hein katak esforsu hanesan ne’e bele kontinua ho koordinasaun di’ak entre instituisaun Estadu tomak, atu garante ambiente ne’ebé seguru ba sidadaun hotu no prevene atividade ilegál sira iha Timor-Leste,” hatete Inocêncio de Jesus Xavier.

Diretór Ezekutivu FONGTIL hateten katak organizasaun ne’e hamutuk ho membru no rede setoral sira husu ba Ministeriu Públiku no Tribunal atu aplika sansaun tuir dispozisaun lei ne’ebé vigora.

“Tanba ne’e, FONGTIL ho membru no rede setoral sira husu ba Ministeriu Públiku no Tribunal atu aplika sansaun tuir dispozisaun relevante iha Kodigu Penal Timor-Leste, liuliu Artigu 188 kona-ba Asosiasaun Kriminozu, Artigu 269 kona-ba Burla Informatika Agravadu, no konsidera mós Artigu 313 kona-ba Brankamentu Kapital, bainhira evidénsia legal hatudu katak artigu ne’e bele aplika.

FONGTIL ho membru no rede setoral sira mós husu ba Ministeriu Públiku no Tribunal atu konsidera didi’ak medida koasaun ne’ebé apropriadu tuir lei durante prosesu investigasaun no prosesu judisiál hasoru suspeitu sira iha kazu scam call centre iha Timor-Leste,” dehan Diretór Ezekutivu FONGTIL ba jornalista sira iha edifísiu FONGTIL, Kaikoli, Díli, iha loron Kinta-feira semana ne’e.

Nia mós esklarese katak pedidu ne’e bazeia ba preokupasaun katak, karik la aplika medida koasaun ne’ebé adekuadu, bele iha risku suspeitu sira halai husi Timor-Leste, destrui prova sira, ka difikulta prosesu investigasaun no administrasaun justisa.

FONGTIL respeita independénsia Ministeriu Públiku no Tribunal atu foti desizaun tuir Konstituisaun, Kodigu Penal no lei sira seluk ne’ebé aplika, ho konsiderasaun ba direitu fundamentál suspeitu sira no interese públiku, atu garante katak prosesu justisa lao ho efikásia, imparsialidade no transparénsia,” dehan nia.

Diretór Ezekutivu FONGTIL mós rekomenda ba PNTL, DSIC no PSIC atu kontinua hametin koperasaun institusionál no kapasidade operasionál hodi prevene no kombate krime sibernétika no krime organizadu iha Timor-Leste ho rigor.

Ba Ministeriu Públiku no Tribunal, FONGTIL husu atu hala’o prosesu justisa ho independénsia, imparsialidade no transparénsia, no konsidera aplika medida koasaun ne’ebé adekuadu tuir lei bainhira iha fundamentu legal atu prevene risku suspeitu halai, destrui prova, ka perturba prosesu investigasaun.

Ba Governu, FONGTIL rekomenda atu hametin polítika nasionál no estrutura legal ba prevensaun no kombate krime sibernétika, inklui investimentu iha teknolojia, formasaun rekursu umanu no hametin koperasaun internasionál.

Ba Servisu Imigrasaun no autoridade kompetente sira, FONGTIL husu atu hametin kontrolu fronteira no troka informasaun ho instituisaun relevante sira tuir lei, hodi prevene movimentu ilegal ne’ebé bele prejudika prosesu justisa. FONGTIL mós rekomenda atu sidadaun estranjeiru sira ne’ebé komprovadamente viola lei Timor-Leste deporta fila ba sira nia nasaun orijen tuir prosedimentu legal vigora, no hametin fiskalizasaun ba movimentu sidadaun estranjeiru sira ne’ebé tama mai Timor-Leste atu garante katak sira nia objetivu no atividade sira klaru no tuir lei.

Reportajen: Nélia

Foto: Nélia

 

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *