Estudante UNTL Apela Joven Aumenta Koñesimentu no Prevene HIV-SIDA

Dili, 21 Agostu 2026 (Media Democracia) – Estudante Fakuldade Ekonomia no Gestaun, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), konsidera sensibilizasaun kona-ba prevensaun no transmisaun Vírus HIV-SIDA importante tebes, liuliu ba joven sira nu’udar futuru nasaun nian, no apela ba joven atu aumenta koñesimentu no kuidadu an husi risku moras oioin, inklui HIV-SIDA.

Reprezentante estudante Fakuldade Ekonomia no Gestaun, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Fanesia da Costa Soares, hatete katak sensibilizasaun ne’ebé Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INSCIDA) hala’o importante tebes ba estudante sira, liuliu joven sira, atu aumenta koñesimentu kona-ba prevensaun no transmisaun HIV-SIDA.

“Ha’u nu’udar estudante Fakuldade Ekonomia no Gestaun, sente orgullu tebes tanba bele hetan formasaun hanesan ne’e. Formasaun sira hanesan importante tebes, liuliu ba ami joven sira, tanba joven sira agora barak mak gosta moris livre,” dehan Fanesia da Costa Soares ba jornalista sira hafoin partisipa iha atividade sensibilizasaun kona-ba transmisaun Vírus HIV-SIDA, iha rezintu INSCIDA, Kinta-feira (20/08).

Nia hatete katak, hafoin hetan formasaun kona-ba impaktu no prevensaun transmisaun Vírus HIV-SIDA, estudante sira sei esforsu atu fahe koñesimentu ne’e ba kolega, família no komunidade sira ne’ebé seidauk hatene kle’an kona-ba HIV-SIDA.

“Ha’u sei fahe fila-fali ba kolega no família sira, no iha eskola mos ha’u sei fahe ba kolega sira ne’ebé la partisipa iha atividade ne’e. Tanba ne’e, ha’u husu ba joven sira atu prevene an husi relasaun seksuál livre no relasaun ho ema ne’ebé bele fó risku ba ita, tanba ita nia futuru iha ita nia liman rasik,” nia dehan.

Iha fatin hanesan, Presidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INSCIDA), Daniel Marçal, hatete katak joven sira mak futuru nasaun nian. Tanba ne’e, ema katuas no adultu sira ne’ebé agora servisu atu dezenvolve nasaun, tenke halo esforsu atu prepara futuru ne’ebé di’ak ba jerasaun joven sira.

Agora ita nia joven sira tama hela iha área ne’ebé iha risku ba sira nia moris, ezemplu hanesan moris livre. Ohin ha’u ko’alia, to’o balun matan-been monu, tanba sira foin iha konsiénsia katak, loos duni, buat barak bele fó risku ba ita nia moris,” dehan Daniel Marçal.

Nia hatete katak, tanba joven balun seidauk kuidadu di’ak ba sira nia an, INSCIDA kontinua halo esforsu iha área edukasaun no sensibilizasaun, inklui ho parte relevante sira, atu hasa’e konsiénsia kona-ba prevensaun HIV-SIDA.

INSCIDA esforsu makas ona iha área edukasaun ho parte relevante sira. Edukasaun ne’e atu halo saida? Atu konsidera matéria ne’e iha kuríkulu, hahú husi ensinu báziku no sekundária to’o universidade. Tuir ami nia haree, situasaun iha Timor-Leste presiza fó hanoin loro-loron ba ita nia ema sira, tanba relasaun seksuál livre bele lori risku, no dala barak ema ida-idak rasik la konsege kontra, maibé presiza ema seluk fó hanoin,” nia dehan.

Daniel mos haktuir katak papel inan-aman sira importante tebes iha prosesu edukasaun ba joven sira, liuliu iha aspetu moral no hahalok.

“Parte seluk, hanesan moral, ami kordena ho parte relijiozu sira atu toka mos matéria moral ne’ebé importante, tanba hahalok sira ne’e bele kauza transmisaun Vírus HIV no problema seluk, inklui saúde reprodutiva,” nia haktuir.

Enkuantu, reprezentante Ministériu Saúde, Diretóra Gabinete Étika, Deontolojia no Garantia Kualidade Saúde, Marta Abenia Santos, afirma katak, tuir dadus epidemiolojia Ministériu Saúde, kazu HIV kontinua aumenta tinan-tinan.

Ministériu Saúde halo servisu, maibé kazu ne’e sa’e hela. Ita hotu hatene katak HIV mak moras ne’ebé kauza husi vírus. Vírus ne’e la’ós simplesmente tun husi ne’ebá tama kedas ba ema, maibé transmisaun ne’e iha relasaun ho atitude no hahalok moris ema ida-idak,” dehan Marta Abenia Santos.

Nia hatete katak, atu prevene transmisaun HIV, presiza konsiénsia husi ema ida-idak, tanba saúde la’ós responsabilidade doutór, enfermeiru ka Ministériu Saúde de’it, maibé responsabilidade ema hotu.

Tanba tuir dadus akumulativu Ministériu Saúde liuhusi Direksaun Jerál Kuidadu Saúde Primária, iha Departamentu Kontrolu Moras, identifika ona kazu HIV hamutuk 2.712. Dadus ne’e hahú husi tinan 2003 to’o 2026. Husi totál kazu ne’e, ema 431 mak lakon vida tanba vírus HIV, ema 343 mak drop out ka lakon husi tratamentu, ema 1.510 mak agora halo hela tratamentu, no ema 62 mak transfere ba rai li’ur,” nia dehan.

Nia hatete katak Ministériu Saúde hamutuk ho INSCIDA sei kontinua haree no buka ema sira ne’ebé drop out husi tratamentu, atu nune’e bele prevene transmisaun HIV kontinua.

Marta mos haktuir katak dadus kona-ba HIV presiza hato’o ho loloos, tanba aumentu kazu HIV bele afeta programa saúde públika iha Timor-Leste.

“Dadus sira ne’e husi Ministériu Saúde ita hato’o loloos, labele aumenta, tanba moras HIV komesa rejista aas iha nasaun Timor-Leste no afeta tebes programa saúde públika. Tanba ne’e, Ministériu Saúde liuhusi Programa Nasionál HIV-SIDA dezenvolve estratéjia no planu atu haree kazu sira ne’ebé aumenta tinan-tinan,” nia haktuir.

Tuir dadus Ministériu Saúde, husi totál kazu akumulativu 2.712, Munisípiu Dili mak rejista kazu aas liu, hamutuk 1.988 ema, tuir mai Bobonaro, Oe-Cusse no Covalima. Dili, nu’udar kapitál Timor-Leste, simu ema barak husi munisípiu sira seluk ne’ebé mai buka oportunidade moris no servisu.

Nune’e, Ministériu Saúde iha estratéjia ba períodu 2022–2026, ne’ebé iha pilar primeiru foka atu minimiza transmisaun no risku HIV, liuliu liuhusi sensibilizasaun ba joven sira kona-ba oinsá atu prevene an.

Tuir Ministériu Saúde, fasilidade saúde, inklui sentru saúde no ospitál referál, fornese ona servisu teste HIV no tratamentu. Aleinde ne’e, Ministériu Saúde mos prepara profisionál saúde ne’ebé hetan treinamentu atu halo teste raan no fó tratamentu ba ema ne’ebé presiza.

Atividade sensibilizasaun ne’e hetan partisipasaun husi estudante hamutuk 200 husi Fakuldade Ekonomia no Gestaun, Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL).

Reportajen: Tomás dos Santos

Foto: Nelson

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *