MS Apela Hametin Vijilánsia Kazu Asu Tata hodi Prevene Rabies

DILI, 25 Agostu 2026 (Media-Democracia) – Vice-Ministru ba Fortalesimentu Institusionál Saúde, José dos Reis Magno, apela ba parte relevante sira atu hametin sistema vijilánsia no informasaun saúde, liuliu iha identifikasaun no akompañamentu ba kazu asu tata, liuhosi Sistema Informasaun Saúde Timor-Leste (TLHIS) no Vijilánsia Integrada Bazeia ba Kazu Timor-Leste (ICBSTL), hodi prevene risku rabies iha Timor-Leste, atividade ne’ebé hala’o iha City 8, Manleuana, Dili, iha Tersa-Feira, 25 Agostu 2026,

Reprezentante Ministériu Saúde,Vice-Ministru José dos Reis Magno, hato’o nia apresiasaun no agradesimentu ba Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) tanba apoiu tékniku no finanseiru ne’ebé kontinua fó ba Timor-Leste hodi hametin sistema saúde nasional.

“Antes hotu, ho naran Ministériu Saúde, ha’u hakarak hato’o ha’u nia agradesimentu sinseru ba Organizasaun Mundiál Saúde, ha’u mos hakarak rekonhese no hato’o agradesimentu ba OMS ne’ebé fó apoiu tomak, tékniku no finanseiru, ne’ebé kontinua kontribui ba esforsu sira hodi hametin sistema saúde Timor-Leste,” dehan José dos Reis Magno.

Nia hateten OMS sai ona hanesan parseiru ida ne’ebé fiável ba Timor-Leste, liuliu iha área vijilánsia epidemiolójika, sistema informasaun saúde, preparasaun no resposta ba emerjénsia saúde públika, no dezenvolvimentu kapasidade profisionál sira iha área saúde.

Vice-Ministru hateten katak Ministériu Saúde kontinua buka dalan atu asegura sistema saúde públika ida ne’ebé modernu, reziliente, integrada no bazeia ba dadus ho kualidade.

“Prioridade ida husi Ministériu Saúde mak transformasaun iha área vijilánsia epidemiolójika, atu bele hadi’a sistema dadus no fornese informasaun, nune’e desizaun sira kona-ba saúde públika bele bazeia ba informasaun ne’ebé oportunu, kompletu, fiável no ho kualidade,” nia esplika.

Nia mós hateten katak iha tinan sira ikus ne’e, Timor-Leste halo ona tranzisaun importante husi mekanizmu notifikasaun tradisionál ne’ebé bazeia ba surat-tahan ba sistema dijitál, ne’ebé permite hadi’a velocidade komunikasaun, análize dadus no resposta ba ameasa sira ba saúde públika.

Alende ne’e, nia esplika katak agora iha sistema rua ne’ebé komplementár no iha papél importante iha arkitetura vijilánsia nasional.

“Primeiru, Sistema Informasaun Saúde Timor-Leste (TLHIS/DHIS2) apoia vijilánsia rotina bazeia ba indikadór. Enkuantu plataforma Integrated Case-Based Surveillance of Timor-Leste (ICBSTL) permite notifikasaun, investigasaun no akompañamentu ba kazu moras sira, inklui kazu asu tata no moras prioritáriu sira,” nia hatutan.

Tuir nia, dezenvolvimentu no espansaun sistema ne’e importante atu hametin tan kapasidade atu halo notifikasaun no akompañamentu ba moras sira ne’ebé presiza notifikasaun obrigatóriu no resposta lalais.

Nia mós enfatiza katak identifikasaun loos ba kazu sira, akompañamentu ba ema ne’ebé hetan espozisaun, kumprimentu ba kalendáriu vaksinasaun no administrasaun PEP (Profilaxia Pós-Esposisaun) ne’ebé loos, hotu-hotu importante tebes atu prevene mate sira ne’ebé bele evita.

“Kona-ba situasaun atual rabies umana iha Timor-Leste, presiza hotu ita-nia atensaun no kompromisu. Husi 2024 to’o 20 Agostu 2026, total kazu rabies positivu iha ema hamutuk 21, husi total kazu asu tata ema hamutuk 7.184,” nia esplika.

Nia hatutan katak aumentu kazu rabies umana tenke konsidera hanesan sinal alerta ba ema hotu, tanba númeru kazu positivu no mate aumenta iha tinan sira liubá.

“Iha 2024 rejista mate nain ida, enkuantu iha 2025 rejista mate nain 20 tanba rabies. Ba tinan 2026, to’o agora laiha informasaun kona-ba ema mate tanba positivu rabies,” nia hateten.

Vice-Ministru José dos Reis Magno subliña katak sistema vijilánsia ne’ebé forte no bazeia ba dadus importante tebes atu garante identifikasaun no resposta lalais ba ameasa sira ba saúde públika, liuliu ba kazu rabies no asu tata.

Reportajen: Fizania/Santina

Foto: Fizania

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *