Díli, 14 Setembru 2026 (Média Democracia) – Asosiasaun Médiku Timor-Leste (AMTL) fasilita formasaun profisionál saúde kona-ba kuidadu primáriu ba trauma, ba profisionál saúde hamutuk na’in 15 husi munisípiu sia, hanesan Ainaro, Aileu, Ermera, Likisá, Manatutu, Oe-Cusse, Baucau, Manufahi no Díli.

Prezidente AMTL, Herculando Seixa, hatete katak AMTL nu’udar organizasaun ne’ebé reprezenta no apoia médiku Timoroan sira, no kontinua halo formasaun atu hasa’e kapasidade profisionál saúde sira, liuliu iha área emerjénsia no trauma.

Objetivu husi formasaun ida-ne’e atu kapasita membru sira ne’ebé servisu iha sentru saúde sira iha munisípiu, atu sira bele iha koñesimentu kle’an kona-ba abordajen sistemátiku ba trauma fíziku. Tanba kazu trauma, AMTL haree katak importante tebes atu kapasita ita-nia médiku sira, liuliu iha área emerjénsia,” dehan Herculando Seixa ba jornalista sira iha Sede AMTL, Sexta-feira (11/09).

Nia hatete, formasaun ne’e mós fó atensaun ba abilidade téknika profisionál saúde sira, inklui oinsá atu uza rekursu ne’ebé disponivel iha fatin servisu hodi fó atendimentu no primeiru-sokoru ba pasiente sira ne’ebé sofre trauma.

Tantu trauma ne’ebé akontese tanba asidente tráfiku ka trauma seluk, importante atu halo intervensaun lalais hodi salva vida. Tanba ne’e, ba treinamentu ida-ne’e ami konvida médiku sira husi sentru saúde internamentu no sentru saúde iha postu administrativu sira ne’ebé servisu iha área emerjénsia, hamutuk na’in 15 husi munisípiu sia,” nia dehan.

Nia esplika ba munisípiu sira ne’ebé seida’uk partisipa iha formasaun ne’e, AMTL sei organiza formasaun iha etapa tuirmai, ne’ebé sei realiza iha fulan Outubru tinan 2026.

Ami sei konvida sira iha faze daruak, ne’ebé sei realiza iha fulan Outubru. Médiku sira ne’ebé tuir formasaun ne’e mai husi munisípiu sia, hanesan Ainaro, Aileu, Ermera, Likisá, Manatutu, Oe-Cusse, Baucau, Manufahi no Díli,” nia esplika.

Herculando hatete formasaun ida-ne’e limita partisipante na’in 15 de’it, tanba programa ne’e inklui sesaun teórika, prátika no simulasaun ba kazu trauma, ne’ebé presiza númeru partisipante limitadu atu garante prosesu aprendizajen la’o di’ak.

“Formasaun ida-ne’e la’ós realiza durante loron ida ka rua de’it, maibé iha sesaun prátika no simulasaun ne’ebé presiza númeru partisipante uitoan, atu formasaun bele la’o ho efetivu,” nia dehan.

Nia mós hatete formadór sira iha formasaun ne’e kuaze hotu Timoroan, inklui espesialista Timoroan, hanesan Doutór João Pedro ho nia kolega sira, ne’ebé iha esperiénsia naruk iha área anestézia no sirurjia.

Formadór sira ne’e, hetan formasaun iha rai-li’ur no sertifikasaun nu’udar formadór, nune’e bele fahe koñesimentu no esperiénsia ba profisionál saúde sira iha Timor-Leste.

Herculando mós hatete  iha tinan 2026, AMTL hetan apoiu finanseiru husi GASC ho montante hamutuk US$20,000, ne’ebé la’ós uza de’it ba formasaun, maibé mós ba programa reforsa institusionál iha munisípiu sira.

Ami halo sosializasaun kona-ba programa, estatutu no regulamentu instituisaun nian. Ne’e inklui formasaun kuidadu emerjénsia báziku ne’ebé sei realiza iha fulan Outubru, no kontinua atividade AMTL iha munisípiu Baucau no Ainaro,” nia esplika.

Nia subliña  orsamentu ne’ebé AMTL hetan la’ós uza ba atividade ida de’it, maibé ba atividade oioin iha munisípiu sira no Díli.

Enkuantu ne’e, espesialista sirurjia iha Hospital Nasionál Guido Valadares (HNGV), Doutór João Pedro, afirma katak kuidadu primáriu ba trauma importante tebes ba ema hotu, liuliu ba profisionál saúde sira ne’ebé servisu iha linha oin.

Ita hahú treinamentu ida-ne’e liu husi tinan barak ona. Dezde tinan kotuk, treinamentu ne’e hahú fali ho formadór Timoroan sira. Dadus husi tinan kotuk hatudu katak ami treina ona ema hamutuk 75, inklui médiku sira husi territóriu Timor-Leste tomak,” dehan João Pedro.

Nia hatete importánsia husi treinamentu ne’e mak atu prepara médiku sira atu bele fó asisténsia ba vítima trauma fíziku, no hatene oinsá atu halo atendimentu ho uza sasán báziku ne’ebé disponivel iha fatin servisu.

Ne’e duni, ita hanorin prinsípiu sira kona-ba oinsá atu halo jestaun ba kazu trauma. Kuandu sira komprende prinsípiu sira-ne’e hotu, sira bele uza fasilidade saida de’it ne’ebé iha iha fatin ne’ebá hodi fó atendimentu ba vítima sira,” nia dehan.

João Pedro espera katak depois de formasaun ne’e, médiku sira bele aplika koñesimentu ne’ebé sira aprende iha fatin servisu, no bele fó atendimentu di’ak ba vítima sira iha komunidade.

“Ita espera katak depois de formasaun ida-ne’e, médiku sira bele halo atendimentu iha fatin saida de’it ne’ebé vítima sira presiza. Ida-ne’e benefísiu tebes ba komunidade. Ami mós espera katak iha futuru bele treina médiku barak liután, atu bele hasa’e kapasidade atendimentu ba komunidade,” nia dehan.

Diretora Formasaun AMTL, Suzety Soares, mós informa treinamentu kona-ba kuidadu primáriu ba trauma importante no relevante tebes, tanba kazu trauma akontese beibeik iha komunidade.

Objetivu husi treinamentu ida-ne’e atu hasa’e kapasidade profisionál saúde sira, nune’e sira bele hamenus risku no fó atendimentu ne’ebé di’ak liután ba komunidade,” dehan Suzety Soares.

Reportajem: Octaviana da Costa

Foto: Octaviana da Costa

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *