Díli 29 Maiu 2026 (Media Democracia)– Ministériu Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), hamutuk ho Sekretáriu Estadu Arte no Kultura (SEAK), hala’o enkontru ho xefe redasaun media sira hodi ko’alia kona-ba estratéjia protesaun autentisidade Tais Timor-Leste nian bainhira uza ba farda ofisiál estadu.
Tuir Diretor Jeral Sekretariu Estadu Arte no Kultura, (SEAK), Gil Paulino de Oliveira, afirma Diskusaun ida ne’e atu habelar informasaun kona-ba tais ba iha mundu internasional.
“Oportunidade ida ne’e bele fó biban mai iha Diresaun Jeral Arte no Kultura atu habelar nia informasaun servisu kona-ba tais, ne’ebé hetan rekoñesimentu husi mundu internasional nafatin fó sai ba komunidade sira hotu katak tais ne’e mak Timor-oan hotu iha interese atu promove nafatin eransa kultural ida ne’e tekniku implementasaun, sei deskuti kle’an iha Ministeriu Educasaun no Ensinu Superior sira bele ajusta kurikulu ne’e ba iha materia bele hanorin ba Estudante sira, oinsa koñese kona-ba motif tais kor saida deit tuir mai bele iha koinese ona iha baziku ita sei kopera ho komersiu bele sai industrializasaun hodi produz Tais ne’e hanesan indonésia nian batik ne’e planu ba futuru, “Hateten Diretor Jeral Gil Paulino Iha Salaun MJDAK (28/05/2026).
Diretor Jeral Mos Afirma Tan katak sei servisu hamutuk ho Ministeriu Agrikultura hodi kuda kabas hodi produs tais.
“Buat Rua ne’ebe Mak se’i planu ba futuru mak se’i servisu hamutuk ho Ministeriu Agrikultura tanba ,kabas ne’e tenki kuda entaun atu kuda kabas ne’e atu halo tais orijinal halo ho Ti deit , entaun ita persiza koopera ho Ministeriu Agrikultura atu halo kintal ida atu kuda kabas nian hodi suporta ba soru na’in sira, aleinde ne’e material sira ne’ebé liga ba tinta nian tenki kuda aihoris sira ne’ebe halo tinta“Afirma Diretor Jeral
Iha Sorin seluk Xefe Departamentu Historia Valores kulturais Carlos de Jesus Freitas, hateten atu proteje Autentisidade tais Timor ita presiza hakle’an liu tan koñesimentu kona-ba tais ba ita nia komunidade sira.
“Proteje atetinsidade tais Timor ba uniforme ofisial, tanba ne’e mak ita tenki hare katak tais ne’e barak tebes atu tama iha prosesu tais ita tenki hatene lai saida mak tais tanba dalaruma ema hotu hatene maibé presiza hakle’an liu tan atu nune’e fó koñesimentu ba ita nia komunidade atu hadomi ninia produtu lokal liu liu tais tanba oras ne’e daudaun tais barak Mak mai husi Nusa tenggara Timur (NTT)”Dehan Xefe Departamentu
Enkontru ne’e ko’alia kona-ba estratéjia protesaun autentisidade tais Timor-Leste nian hodi asegura katak bainhira uza ba farda ofisiál, valor kulturál no orijinalidade tais nafatin prezerva.
Reportajen:Novita Soares/Baquita
Foto Baquita
