Dili, 12 Agostu 2026 (Media Democracia) – Ministeriu Joventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK) hala’o Lansamentu Perfil Joventude Nasional no Munisipál, ho tema “Joventude Ohin Loron: Oportunidade no Dezafiu ba Futuru”, hodi fó espasu ba joventude sira atu hatene no komprende oportunidade, dezafiu no perspetiva dezenvolvimentu joventude iha Timor-Leste.
Tuir Ministru Joventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), Nelyo Isaac Sarmento, Timor-Leste informa atualmente iha populasaun hamutuk besik 1,3 miliaun ema, no parte boot husi populasaun ne’e mak joventude ho idade entre 15 to’o 35 tinan. Tuir dadus ne’ebé disponivel, maioria joventude sira hela iha área rurál no seida’uk iha asesu adekuadu ba edukasaun, informasaun profisionál no oportunidade iha kampu servisu.
“Tuir dadus kona-ba joventude iha Timor-Leste, husi ita nia populasaun 1,3 miliaun ne’e, joventude ho idade entre 15 to’o 35 tinan reprezenta persentajen ida ne’ebé boot. Dadus ne’e hatudu ona katak tenke iha atensaun husi Governu, la’ós de’it husi Ministériu Joventude, Desportu, Arte no Kultura, maibé ministériu hotu-hotu tenke haree oinsá atu halo planu no investimentu bazeia ba dadus ne’e,” dehan Nelyo Isaac Sarmento iha edifísiu MJDAK, terça-feira (11/08/2026).
Nia hatutan katak maioria joventude ne’ebé númeru boot liu hela iha área rurál no hasoru limitasaun iha asesu ba edukasaun, informasaun profisionál no oportunidade iha kampu servisu. kampu servisu la’ós de’it signifika servisu iha instituisaun ka empresa, maibé inklui mos oportunidade ba joventude atu kria no dezenvolve sira nia atividade empreendedorizmu rasik.
Nelyo Isaac Sarmento subliña katak númeru joventude ne’ebé boot reprezenta potensial importante ba futuru nasaun. Tanba ne’e, Governu presiza halo investimentu ne’ebé di’ak no estratéjiku ba joventude, atu bele hasa’e kualidade rekursu umanu Timor-Leste.
“Númeru ne’ebé boot ne’e reprezenta potensial boot ba ita nia país. Kuandu ita halo investimentu ne’ebé di’ak no estratéjiku ba oin, ita bele hetan populasaun ne’ebé kualidade. Tanba ne’e, hau dehan katak investimentu ba joventude la’ós gastu, maibé investimentu ida atu hetan retornu ba futuru nasaun. Oinsá rai ida-ne’e sei lao no sai kualidade, depende ba buat ne’ebé ita investe agora dadaun,” nia hateten.
Nia mos hateten katak problema joventude la’ós responsabilidade MJDAK mesak, maibé sai responsabilidade komún ba ministériu no instituisaun governamentál hotu-hotu, tuir área no kompeténsia ida-idak.
“Joventude la’ós responsabilidade Ministériu Joventude, Desportu, Arte no Kultura mesak. Ida-ne’e responsabilidade komún, tanba ministériu hotu-hotu iha ligasaun ho ema no joventude sira. Ezemplu, joventude sira ne’ebé hasoru problema saúde, ida-ne’e la’ós programa MJDAK nian, maibé Ministériu Saúde mak tenke haree no responde ba problema ne’e,” nia esplika.
Nia mós refere ba problema joventude sira ne’ebé para eskola no la kontinua sira nia edukasaun, ne’ebé, tuir nia, presiza atensaun husi Governu no ministériu relevante.
“Joventude balun, kuaze tinan-tinan, para eskola no la kontinua sira nia estudu. Problema ne’e la’ós responsabilidade ministériu ida de’it, maibé sai problema nasaun nian. Ministériu tuir área ida-idak tenke fó atensaun no buka solusaun ba problema ne’e. Tanba ne’e, hau hanoin katak dadus ne’ebé ita hetan ne’e importante tebes, atu depois ita bele halo programa no investimentu ne’ebé di’ak ba ita nia nasaun,” nia remata.
Aleinde ne’e, reprezentante Institutu Nasionál Estatístika Timor-Leste (INETL), Silvino Lopes, hatete katak dadus estatístika importante tebes atu ajuda ita hatene no deskobre problema sira ne’ebé joventude Timor-Leste hasoru, liuliu iha planu dezenvolvimentu ba futuru.
“Institutu Nasionál Estatístika hanesan instituisaun ne’ebé responsavel ba prosesamentu no produsaun dadus estatístika iha Timor-Leste, liuliu dadus kona-ba perfil joventude. Maibé, dadus estatístika la’ós deit númeru. Instituisaun relevante sira tenke uza dadus ne’e ho di’ak atu apoia prosesu planeamentu no dezenvolvimentu, liuliu iha área joventude,” nia dehan.
Nia subliña katak dala barak ema interpreta dadus estatístika hanesan númeru baibain de’it, maibé iha realidade, iha moris ema nian iha kotuk ba númeru hirak-ne’e, liuliu moris no situasaun joventude sira iha Timor-Leste.
Tuir nia, populasaun joventude ne’ebé barak iha Timor-Leste hatudu buat importante rua. Primeiru, Timor-Leste iha populasaun ne’ebé joven, enerjétiku, kriativu no iha forsa boot atu kontribui ba dezenvolvimentu nasaun. Segundu, situasaun ida-ne’e mós sai oportunidade importante ba Timor-Leste atu uza dividendu demográfiku hodi promove dezenvolvimentu ekonómiku no sosial.
Nia dehan katak atu realiza mehi no esperansa ba futuru joventude sira, Timor-Leste presiza kontinua halo investimentu iha edukasaun, saúde no merkadu forsa traballu. Se área hirak-ne’e la hetan atensaun no dezenvolvimentu adekuadu, oportunidade ba joventude sira atu hetan futuru ne’ebé di’ak sei limitadu.
“Se ita la halo investimentu di’ak iha edukasaun, saúde no merkadu forsa traballu, ita sei difisil atu realiza ita nia mehi, liuliu ba joventude sira iha futuru. Dadus sira hatudu katak iha ona mudansa no progresu, maibé ita presiza kontinua haree oinsá atu hasa’e oportunidade ba labarik no joven sira,” nia afirma.
Nia mós refere ba dadus husi tinan 2003 to’o 2019, ne’ebé hatudu katak iha mudansa iha taxa fertilidade. Iha períodu uluk, taxa fertilidade iha Timor-Leste aas, ho feto sira bele iha oan to’o besik 7. Maibé, tuir dezenvolvimentu ne’ebé akontese, liuliu iha área edukasaun no saúde, taxa ne’e tun ba besik 3,6.
“Dadus ne’e hatudu katak iha mudansa iha sosiedade no dezenvolvimentu. Maibé, ita tenke prepara joventude sira hodi sai ema ne’ebé iha kapasidade ba futuru, la’ós deit atu sai forsa traballu, maibé atu sai forsa importante ba dezenvolvimentu nasaun,” nia hakotu
Reportajen : lorencu / fizania .estajiariu
Foto : fizania
