Serimónia Lansamentu Komersiál, Cabos De Timor-Leste E,P

Dili, 29 jullu 2026 (Media demokrasia)- Primeiru Ministru deklara lansamentu operasaun komersiál Cabos Timor-Leste E.P marka etapa importante ida iha dezenvolvimentu infraestrutura dijitál nasional, ne’ebé sei hamenus dependénsia ba satélite no rádio, no hasa’e kapasidade internet ho koneksaun lalais, estável no asesível atu apoia implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030 no impulsiona kresimentu ekonomia, edukasaun, saúde no governasaun eletrónika iha Timor-Leste.

Tuir Primeiru Ministru Kayrala Xanana Gusmao Hatete inaugurasaun Cabos Timor-Leste E.P. sei fó kapasidade internet internasionál ne’ebé aas liu, hodi garante servisu internet ne’ebé lalais, estável no asesível ba populasaun. Projetu ida ne’e mós sei sai aliserse importante ba dezenvolvimentu ekonomia dijitál, edukasaun, saúde, negósiu no servisu governamentál ne’ebé modernu.

“Cabos de Timor Leste E’P ne’e signifika katak ita nia Paíz la depende barak ona ba ligasaun husi satelite no radio ne’ebé karun no benisavel ne’e sei fó ba Timor-Leste asesu ba kapasidade internasionál Boot liu no profesionál baze serbisu internet lais liu, Viaves liu, asesivus liu, Projetu Ida Iha Hela dezenvolvimentu  Iha tiban Barak nian laran, iha 2012 governu ligaduliza setór telekomunikasaun ne’e tulun krikurkerensia no despal de kabela serbisu 9 paíz Tomak. Alkansa serbisu telekomunikasaun aumenta makas inklui iha ita nia Munisípiu ou komunidade rurais balun maibé Timor-Leste kontinua hasoru limitasaun boot, ita nia ligasaun internasionál depende barak liu ba teknolojia, satelite no radio, serbisu hirak ne’e karun tebes ho kapasidade limitadu no bele afetadu husi kondisaun métodulogika” Dehan primeiru Ministru ba jornalista sira iha Bebonuk, Tersa feira ne’e 28/07/2026.

Nia mós sublina katak, Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu 2011–2030, telekomunikasaun ne’ebé efisiente iha papél importante atu apoia kresimentu ekonomia, fasilita asesu ba edukasaun no saúde, no hametin efisiénsia iha administrasaun públika. Koneksaun dijitál ne’ebé di’ak mós sai dalan ida atu aproxima Timor-Leste ho komunidade internasionál no aumenta oportunidade ba inovasaun.

“Tanba ne’e maka governu deside atu investe Iha cabu sub- Marinho international Ida husi vibra obtika, Plano estratejiku ba 2011-2030, planu estratejiku dezenvolvimentu rekonese katak telekomunikasaun modernu efisiais tebes ba dezenvolvimentu ekonomiku, edukasaun, saúde, ba governasaun efikas ho ligasaun entre ita nia populasaun ho mundu, ita nia dezenvolvimentu nasionál ezije estrada, aerportu, eletrisidade no Be’e, buat hirak ne’e maka hanesan alisensi báziku ne’ebé permite ita nia populasaun kontrui ekonomia ne’ebé forte asesu ba servisu esensiáis no mehora sira nia moris.” Nia haktuir

Aleinde ne’e Ministru Transporte no komunikasaun Miguel Manetelu, Hatete Katak operador telekomunikasaun sira sei kontinua halo planeamentu no investimentu tuir dezenvolvimentu merkadu, hodi asegura katak servisu internet nafatin estável, lalais no bele responde ba demanda populasaun ne’ebé sei aumenta iha futuru.

“Kapasidade kabus vokus nian 27 Teravit ne’e vokus nian, ita  nia kapasidade kabus nia 13.5 Terabit, dadaun mazimu kapasidade internet ita uza iha Timor ne’e 40 GB , signifika katak ita nia reverva internet boot tebes. Operador nia nia presiza depende ba ba merkadu , ha’u esplika populasaun jeral”. Nia esplika

Nia sublina katak implementasaun infraestrutura fibra ótika ne’e sei sai etapa importante ida atu garante asesu internet ne’ebé lalais, estável no ho kualidade ba povu Timor-Leste tomak. Projetu ne’e sei permite instituisaun governamentál sira hodi melhora servisu públiku, fasilita komunikasaun entre ministériu no instituisaun estadu sira, no suporta digitalizasaun servisu governasaun.

“Fornesementu internet  ba ita nia populasaun sira ne’e sei mai husi operador telekomunikasaun no mós Internet servise provider (ISP) sira, operador telekomunikasaun iha Tolu Timor Telekom, Telkomcel no Telemor, agora ISB Lubuk ida liu ona 20, sira mak sei fornese internet ba iha ita nia sosiedade no populasaun .Ministru Transporte komunikasaun sei fornese de’it internet ba instituisaun governu nian, Ministeriu sira, instituisaun públiku sira, ba to’o Munisípiu no sei to’o ba postu bainhira fiu ne’e konektadu to’o iha postu no mós iha area rural sira.” Nia Hakotu.

Reportangen: Joanita Imaculada

Foto: Joanita

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *