Dili, 8 Janeiru 2025 (Média Democracia) – Rede ba Rai konsidera asaun ne’ebé SEATOU hala’o ne’e brutalismu no kontra aktu Destruisaun komunidade nia uma no Hela fatin iha fomento II, komunikadu imprensa ne’e hala’o iha sala Fundasaun Haburas Farol Dili
Iha Introdusaun husi Koordenador Nasional Rede ba Rai Hortencio Pedro Vieira hateten, Rede ba Rai Destruisaun ka eviksaun forsada iha impaktu negativu no signifikativu ba komunidade sira no grupu vulneravel sira nia moris. Impaktu sira ne’e haluan liután ba impaktu sosiál, psikologu, saúde no edukasaun liuliu destroi tiha ba moris grupu vulneravel sira hanesan feto, labarik, idozu no ema ho defisiensia sira. Rede ba Rai observa katak maneira destruisaun no eviksaun forsada akontese iha inisiu 2025, ne’ebé hala’o husi SEATOU, sei nafatin kontinua ho atitude hanesan iha 2024, violentu, uza forsa, viola lei sira nomos direitus umanus.
Hatutan konferensia Imprensa husi Porta-voz rede ba Rai Imaculada Gouveia Leite Hateten, Rede ba Rai haree katak Sekretáriu Estadu Asuntu Toponimia no Organizasaun Urbana (SEATOU) nis aktu hodi destroi komunidade uma kain 361 iha Fomento II, iha loron 2 Janeiru 2025, aktu sira mak hala’o ho violasaun sistemátiku no planeadu, husi Nunu-Governu ne’e no hala’o hahalok sira vandalizmu no premanizmu tanba destroi ka sobu komunidade nia uma no hela fatin iha nia konsekuensia todan ba komunidade sira nia moris.
“Lakon sensu ba seguransa no estabilidade komunidade sira mak lakon uma ka hela fatin, sira laos lakon deit hela fatin maibė sira lakon mós sensu ba seguransa no estabilidade, nu’udar sidadaun ida iha nasaun RDTL. Grupu vulneravel nafatin enfrenta ameasa eviksaun iha futuru komunidade ekonomikamente vulneravel bainhira sira lakon hela fatin, sira sei sai no kontinua ba hela iha fatin sira informal, hela iha mota laran ka mota ninin sira, iha ponte okos iha ne’ebé sira nafatin enfrenta ameasa ba eviksaun no destruisaun mak kontinua iha futuru. Nune’e sei aumenta risku ba saúde, susar atu asesu ba sanitasaun, tratamentu saúde no asesu ba moos.” konferensia Imprensa hato’o husi Porta-voz rede ba Rai Imaculada Gouveia Leite
Porta-voz salienta Nonu-Governu viola komunidade sira nia direitu ba hela fatin no direitu ba rai-destruisaun ba komunidade nia hela fatin no uma la ho prosedimentu legal, ne’e hamosu viola direitu hela fatin no rai ne’ebé regula ona Konstituisaun RDTL, Lei ba Rai nu 13/2017, Lei Expropriasaun nu.8/2017 inklue Konvensaun no Paktu Internasionál sira mak Governu Timor Leste asina no adopta ona.
“Lakon rendimentu loron-loron nian grupu vulneravel sira maioria sira nia rendimentu mai husi peneira rai-henek, tetu lata no fa’an sasan sira ho ambulante, ho destruisaun ne’e lori sira nia moris sai susar liután atu asesu ba hetan ai-han no sustenta sira nia moris loron-loron nian. Labarik feto ho mane sira sei abandona eskola-destruisaun hanesan fó impaktu maka’as ba estudante sira, liuliu tempu atuál iha ano eskolar foun ka estudante sira hahu atu tama fali eskola sira. Iha kazu sira hanesan ne’e estudante sira tenke abandona no sai husi eskola tanba sira tenke muda ba fatin foun no as-vezes sentru edukasaun dook ka la adekuadu nia fasilidade sira, liuliu ba labarik feto sira no ema ho defisiensia.” Dehan porta-voz
Nia hatutan Impaktu ba jéneru-feto sira mak sai nudár xefe familia ka iha responsabilidade save atu tau matan ba familia sira, bainhira iha destruisaun hanesan ne’e sira tenke muda ba hela iha fatin foun ka atuál hela iha ponte CPLP nia okos, iha situasaun sira hanesan ne’e bele limita tiha sira nia asesu ba rekursu sira, rai no empregu ka servisu formal sira. Ho destruisaun ka eviksaun forsada hanesan ne’e aumenta liután komunidade en-jerál liuliu feto sira nia vulnerabilidade ekonómika no sosial.
“Exploitasaun husi autoridade SEATOU destruisaun akontese iha Fomento II, iha 2 Janeiru 2025, bainhira SEATOU halo aktu destruisaun ne’e, maioria komunidade sira la marka prezensa tanba balu ba haree familia sira iha foho. Sira fila mai uma rahun tiha ona, ne’e halo sira trauma, hamosu pobreza liután tanba lakon sasan sira no uma hela fatin. Nune’e kontra direitu umanus, liuliu grupu vulneravel sira, sujeitu tiha ba exploitasaun husi Governu, tuir lolos estadu ida ne’e tenke proteje ninia ema ka nia povu nia direitu ba hela fatin no rai. Triste tebes husik hela povu sein iha kompensasaun ida mak apropriadu ka arranja fatin alternativa, hodi tahan komunidade sira ne’e husi tempu udan, loron no anin.” Hatutan Porta-Voz
Rede ba Rai hato’o Rekomendasaun Bainhira estadu atu hasai ema husi nia rai ka hela fatin ne’e hahalok neʼebé iha impaktu todan tebes ba komunidade sira nia direitu, seguransa no moris loron-loron nian. Tanba ne’e, tuir ita-nia lei hakerek katak la bele hasai ema arbiru husi sira nia rai no hela fatin. Tanba ne’e ami rekomenda:
- Governu iha direitu atu hasai komunidade iha situasaun balu de’it no tenke implementa prosesu atu hasai komunidade ho kuidadu tebes tuir lei nasional no internasionál ne’ebé vigora ona iha Timor Leste, liuliu lei naslonál sira ne’ebé regula despeju mak:
Konstituisaun RDTL
Lei 13/2017, Rejime Espesiál Definisaun Tituláridade Nain ba Rai
Lei 8/2017, Lei Expropriasaun ba Utilidade Públika
Dekretu Lei 6/2011 kona-ba kompensasaun ba despeju husi rai estadu
Lei 1/2003, Rejime Juridiku kona-ba bein imóvel
- Governu bele hasai obrigatóriu ema sira ne’ebé okupa ilegal domíniu privadu no dormíniu públiku estadu nian. Maibé atu halo ida ne’e tenke iha desizaun legál katak rai ne’e pertense duni ba Estadu no estadu tenke tuir prosesu tomak neʼebé hakerek iha Lei 13/2017.
- Governu bele hasai ema husi rai ka uma ne’ebé sira hela ba bainhira iha ona desizaun legál katak ema seluk mak nain loloos ba rai refere. Maibé Ida ne’e tenke bazeia ba prosesu tomak ne’ebé hakerek iha Lei 13/2017.
- Tuir loloos SEATOU nia kompeténsia atu mantén espasu públiku ne’ebé mós no ema hotu bele asesu ba. SEATOU laiha kompeténsia atu implementa despeju administrativa ka deside rai ida ne’ebé pertense ba estadu ka area risku. Agora daudaun iha Dili laran SEATOU hasai ema barak husi sira nia rai no hela fatin ho esplikasaun katak rai ne’e tama iha “espasu públiku”. Interpretasaun kona-ba espasu públiku ne’e hanesan area neʼebé povu tomak asesu ba (ezemplu estrada, jardín, valeta leten).
Reportajen : Komunikandu Imprensa
Foto : Domingas
