RFTL No WEAVE Diskute Estratéjia Hametin Grupu Vulnerável Hasoru Mudansa Klimátika No VBJ

Díli, 19 Juñu 2026 (Media Democracia)- Rede Feto Timor-Leste realiza (RFTL) ho Weaving Womens Voices in Southeast Asia (WEAVE), realiza workshop kona-ba “Empowering Communities to Address GBV and Climate Challenges in Timor-Leste” hod diskute importánsia atu hametin komunidade sira hodi responde ba dezafiu mudansa klimátika no violénsia bazeia ba jéneru (VBJ) iha Timor-Leste.

Objetivu prinsipál husi Workshop ne’e atu halo advokasia ba sistema protesaun ne’ebé resposivu ba jéneru, atu responde ba dezastre naturál iha Timor-Leste, maibé esperiénsia boot rua ne’ebé liu ona hatudu katak impaktu ba grupu vulnerável makaas tebes.

“Husi diskusaun ho Governu, parseiru sira, sosiedade sivíl, no autoridade lokál, sira konklui bainhira dezastre akontese, sé maka vulnerável liu, resposta mak ema ho defisiénsia, komunidade LGBTQI+, labarik sira, no idozu sira, Risku dobru ne’e ba asuntu oioin ne’ebé sira hasoru durante períodu dezastre ida.” Prezidente RFTL ba jornalista sira iha salaun Fokupers Farol, Dili (18 /06)

Aleinde ne’e, oinsá bele haforsa sistema ida, konsultasaun ne’e loke ho hanoin atu explora esperiénsia sira ne’ebé komunidade sira hasoru, depois sei lori ba mapeamentu no diskusaun atu define liña referál ka “referral pathway” ne’ebé di’ak ba futuru, objetivu mak atu garante atendementu rápidu ba situasaun emerjénsia sira ho aprosimasaun feminista no humanitária nian ne’ebé situasaun emerjénsia klimátika bele aumenta risku violénsia bazeia ba jéneru.

Zelia dehan durante ne’e RFTL servisu hamutuk ho parseiru husi Filipina, organizasaun Women Liga Bureau, ho apoiu orsamentu husi Women Regional Fund, maski orsamentu menus husi $5 mil to’o menus husi $4 mil, ba ita la’ós kestaun orsamentu boot ka ki’ik, maibé kestaun ba projetu ka inisiativa ida ne’ebé relevante ka kona duni kontekstu.

Inisiativa ne’e aliña ho planu estratéjiku advokasia sira ne’ebé Rede Feto halo hela iha Timor-Leste ne’ebé parseria sei la hotu iha ne’e no diskusaun sei kontinua ba nivel rejionál hodi kria matadalan rejionál.

“Hodi dudu prosesu advokasia liga ba feto no mudansa klimátika, no saida mak ita hakarak atu apresia husi vontade operasaun ida ne’e mak oinsá mak bele reforsa ita nia koñesimentu, halo aprosimasaun, no diskute idea sira oinsá mak bele harii sistema protesaun no sistema atendementu ba situasaun emerjénsia sira iha ita nia rain ho aprosimasaun feminista no humanitáriu.” Nia Adianta

Iha fatin hanesan reprezentante ONU Dano de Sousa hateten katak mudansa klimátika la’ós deit problema ambientál maibé importante mós atu envolve feto sira iha prosesu hotu, husi planeamentu, implementasaun to’o monitorizasaun atividade sira relasiona ho adaptasaun no mitigasaun mudansa klimátika.

“Nia refere ba estudu ida ne’ebé halo depois de inundasaun boot iha 4 Abril 2021, ne’ebé hatudu katak fatin abrigu emerjénsia balun la seguru ba feto no labarik feto sira, problema sira ne’e inklui falta bee moos, ahi, iluminasaun, no fasilidade sanitária ne’ebé separa entre feto no mane, situasaun hanesan ne’e aumenta risku ba violénsia bazeia ba jéneru, inklui violénsia seksuál.” Nia dehan

Nia esplika, bainhira ema barak tenke deskansa hamutuk iha fatin ne’ebé la iha privasidade no seguransa la sufisiente, risku ba violénsia seksuál aumenta tanba ne’e partisipasaun feto sira nian importante tebes atu garante hodi resposta ba mudansa klimátika.

Mudansa klimátika bele responde ba nesesidade komunidade nian, feto sira iha esperiénsia no koñesimentu espesífiku kona-ba nesesidade família no komunidade, liu-liu iha tempu emerjénsia nune’e justisa sosiál no igualdade jéneru tenke sai parte importante husi esforsu hotu-hotu atu enfrenta mudansa klimátika iha Timor-Leste.Nia hakotu.

reportajen: Leozalia, Juliana

foto: Leozalia

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *