Díli, 17 Setembru 2026 (Média Democracia) – Ministériu Saúde (MS) iha ona planu nasionál atu elimina moras raiva ka rabies ne’ebé transmite husi asu iha Timor-Leste, ho objetivu atu atinje eliminasaun moras ne’e to’o tinan 2030.
Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, hatete katak kazu raiva ne’ebé transmite husi asu kontinua sai preocupasaun saúde públika. Tanba ne’e, Ministériu Saúde hamutuk ho parseiru sira kontinua halo esforsu atu prevene no kontrola propagasaun moras ne’e.
“Ministériu Saúde iha ona Planu Nasionál atu elimina raiva ne’ebé transmite husi asu. Ita nia objetivu atu atinje eliminasaun ne’e iha tinan 2030. Iha Outubru 2025, ho apoiu husi parseiru sira, ita fó formasaun kona-ba prevensaun no jestaun raiva ba profisionál na’in 500 husi servisu saúde no servisu veterinária iha nasaun tomak,” dehan Élia dos Reis Amaral iha nia diskursu, Kinta (17/09).
Nia hatete katak, bazeia ba análize ne’ebé publika husi investigadór timoroan no parseiru sira, durante períodu Abril 2024 to’o inísiu Jullu 2025, rejista kazu asu tata besik 2.000.
Análize ne’e mós identifika katak ema balun seidauk kompleta doze vaksinasaun ne’ebé presiza depois hetan asu tata. Tanba ne’e, nia subliña importánsia vaksinasaun asu, tratamentu lalais ba ema ne’ebé iha risku no edukasaun ba komunidade.
Enkuantu Reprezentante Organizasaun Saúde Mundiál (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur, apela ba komunidade atu relata lalais ba autoridade veterinária ka saúde karik iha asu ne’ebé hatudu sinál suspeitu ba raiva.
“Se ita-nia asu hatudu hahalok ne’ebé estrañu, tata sein razaun, han sasán ne’ebé la baibain, ka halai arbiru sein kauza ruma, ne’e bele sai sinál ba moras rabies. Labele hein. Relata kazu suspeitu sira ba veterináriu ka autoridade saúde,” dehan Arvind Mathur iha komunikadu imprensa, Tersa (01/09).
Nia esplika katak sinál sira iha asu ne’ebé suspeitu ba raiva inklui hahalok muda husi normal, tata sein provokasaun, han sasán ne’ebé la baibain hanesan ai, halai arbiru, mudansa iha lian, no sai barak ka hakfurin iha ibun. Maibé, la’ós sinál hotu-hotu ne’e signifika katak asu ne’e iha raiva, tanba presiza avaliasaun husi profisionál kompetente.
Diretór Nasionál Kontrola Moras Kontajioza iha Ministériu Saúde, Constantino Pinto, hatete katak desde deteksaun kazu raiva iha Timor-Leste iha Marsu 2024, autoridade saúde rejista ona liu husi 4.000 kazu asu tata, no kazu mate ne’ebé konfirmadu relasiona ho raiva to’o na’in 22, tuir dadus ne’ebé nia aprezenta.
Nia mós esplika katak kazu “provavel” refere ba pasiente ne’ebé hatudu sintoma kompatível ho raiva, maibé seidauk iha konfirmasaun laboratóriu kona-ba diagnóstiku.
Tanba raiva iha risku mortalidade aas tebes bainhira sintoma kliniku mosu, Ministériu Saúde kontinua promove vaksinasaun no tratamentu pós-espozisaun ba ema ne’ebé hetan asu tata.
Diretór Jerál Tékniku Sientífiku iha Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSP-TL), Névio Sarmento, hatete katak desde surtu raiva ne’ebé deteta iha Setembru 2024, Timor-Leste regista ona pasiente mate hamutuk na’in 17, bazeia ba análize situasional ne’ebé aprezenta iha One Health Symposium.
Nia hatete mós kazu asu tata ne’ebé relata aumenta hosi besik 1.900 iha Juñu ba 3.599 kazu, no ida ne’e bele hatudu katak vigilánsia no konhesimentu komunidade kona-ba importánsia relata kazu asu tata aumenta.
“Ema komesa relata ona kazu asu tata, signifika katak komunidade hasa’e ona koñesimentu katak bainhira asu tata ema, tenke relata,” dehan Névio Sarmento.
Névio hatete, propagasaun raiva ne’e hahú hosi kazu sira iha Oe-Cusse, Kovalima, Ermera no Bobonaru, no depois relata mós iha Manatutu no Manufahi. Nia subliña katak autoridade sira kontinua halo vigilánsia atu haree oinsá moras ne’e bele hakat ba munisípiu seluk.
Kona-ba kazu iha Manatutu, nia hatete katak deteta iha fulan Agostu iha Postu Administrativu Laclubar. Agora ekipa vigilánsia epidemiolójika no peritu epidemiolójiku kontinua halo investigasaun atu identifika oinsá propagasaun raiva bele to’o iha área ne’e.
Nia hatete aumentu vaksinasaun ba asu no relatóriu lalais husi komunidade kona-ba kazu asu tata bele ajuda autoridade sira prevene no hamenus propagasaun moras raiva iha Timor-Leste.
Reportajem: Octaviana da Costa
Foto: Octaviana da Costa
