Estudante Timor Oan aprezenta Medalla Ouro, Medalla Prata no Medalla Bronze ba ME

Dili, 14 Julho 2026 (Media Democracia)- Ministra Edukasaun, Dulce de Jesus Soares hatete, liuhusi partisipasaun estudante sira hosi Ensinu Báziku Siklu Da-3 Timor-Leste partisipa iha eventu internasionál The 11th ASEAN+3 Junior Science Odyssey (APT-JSO11), ne’ebé hala’o durante loron lima, hosi 06 to’o 10 Jullu 2026, iha Clark Freeport Zone, Pampanga, Filipina.

Estudante Timoroan aprezenta ba Ministériu Edukasaun kona-ba kompetisaun ASEAN Plus Three Junior Science Odyssey 2026, APT – JSO Grand Awards ho Medalla Ouro, Medalla Prata no Medalla Bronse.

Ministra Edukasaun Dulce de Jesus Soares afirma Eventu ne’e reúne estudante sira, manorin sira no reprezentante hosi nasaun sira iha rejiaun ASEAN+3 atu partilla koñesimentu, dezenvolve kapasidade siéntífika, kreatividade no inovasaun.

“Hametin kolaborasaun iha área siénsia no sustentabilidade haktuir Kurríkulu Nasionál Baze ba Siklu da-2 Ensinu Báziku. Partisipasaun Timor-Leste iha eventu ida-ne’e reprezenta komprometimentu Ministériu Edukasaun atu promove aprendizajen siéntífika, pensamentu krítiku, criatividade no dezenvolvimentu kapasidade estudante sira atu partisipa iha kompetisaun internasionál.” Dehan Ministra iha Ministeriu Edukasaun (13/07/26)

Ministra Dulce lori Ministériu Edukasaun nia naran fó apresiasaun ba estudante sira, professora mentora no parte hotu ne’ebé kontribui ba susesu Timor-Leste iha The 11th ASEAN+3 Junior Science Odyssey.

Partisipasaun ida ne’e sai inspirasaun atu kontinua hametin edukasaun siéntífika, inovasaun no preparasaun estudante sira ba futuru.

Iha fatin hanesan Xefe Departamentu Ministériu Edukasaun Edia Monteiro sente kontente bainhira rona rezultado ita hetan medalla iha evento rezional ida nee, tanba Timor-leste husi nasaun ne’ebé kombete iha eventu ida ne’e ho aprosimasaun no atividade ne’ebé difrente tebes.

“Maibé iha palku ASEAN pasifiku ASEAN rasik Timor nia naran ema temi iha palku leten. Iha atividade ida ne’e envolve mos profesores sira maibé profesora sira sering de’it sira nia boas pratika sira ne’ebé iha eventu tinan ida ne’e sira foti husi Mentadalok husi prefiksu kak ne’ebé iha Katuklas, Kaugnay no Kaisa.” Nia dehan

Profesora sira fahe sira nia esprénsia kona-ba katuklas nian oinsá integra mudansa klimatila nian kuriklu, ida ne’e orgullu tebes tanba ita nia kuriklu integra ona mudansa klimatika iha laran.

“Entaun kuriklu neebe dadaun nee ita implementa ba 7⁰ ano kada disiplina sira iha projeitu kada periodu.”nia afirma

Mentora ne’e dehan banhira iha ne’eba shering esperénsia ho estudante sira husi nasaun seluk, sira hatete katak, Timor-Leste iha ona produtu se implementa ho lolos ita nia aprosimasaun sira ne’e. Entaun kada disiplina tinan ida iha projeitu tolu.

Entaun valór avalisaun boot liu nee 75% ida ne’e ita foti husi projeitu banhira ita implementa ida ne’e ho di’ak ita nia produtu iha ona no eventu internasional sira bolu ita.

“Ita implementa ona ensino aprendisajem sentrado iha aluno sira iha eventu nee. Ita nia ensino bazeia ona ba iha kompetensia sirkulu 21 hanoin kritiku kriativu kona-ba ida nee iha hutu ona.” Nia adianta

Reprezentante Estudante Angelica da Costa Sequera  esplika katak, maski hasoru difikuldade sira, nia kontinua hetan motivasaun husi família no edukadór sira atu partisipa ho konfiansa no ativu durante atividade sira.

Ha’u rona motivasaun husi família no edukadór sira, no ida ne’e maka fó forsa ba ha’u atu husu pergunta sira ba sientista sira. Husi atitude atu husu pergunta ne’e, ha’u konsege hetan medalla ida,” hatete Angelica.

Nia hateten tan katak medalla dahuluk ne’ebé nia hetan mak tanba nia ativu iha sesaun pergunta no resposta ho sientista sira. Medalla ne’e konsidera nu’udar rezultadu ida husi nia korajen no vontade atu aprende.

Angelica, medalla seluk ne’ebé nia hetan mós iha relasaun ho servisu grupu ho partisipante sira husi nasaun oioin, inklui Vietnam, Singapura, Kamboja no Malázia. Nia dehan katak grupu ne’ebé nia integra halo apresentasaun kona-ba tópiku siénsia ida ne’ebé hetan apresiasaun di’ak husi sientista sira.

Nia hatete tan katak medalla tolu ne’ebé sira hetan mós tanba ekipa Timor-Leste hatudu atividade, disiplina no atensaun aas durante sesaun aprendizajen no troka koñesimentu ho sientista sira.

Bainhira sientista sira fahe sira nia koñesimentu no esperiénsia, ami fó atensaun no rona ho di’ak. Ida ne’e ajuda ami atu aprende barak no hetan rezultadu di’ak,” dehan nia.

Kona-ba medalla dahaat, Angelica esplika katak nia relasiona ho atividade utilizasaun teknolójia, ne’ebé fó oportunidade ba estudante sira atu aprende no aplika koñesimentu teknolójiku iha situasaun pratika sira.

Iha oportunidade ne’e, Angelica husu ba Ministériu Edukasaun atu kontinua fó apoiu no oportunidade ba estudante Timoroan sira atu partisipa iha eventu internasionál hanesan, tanba esperiénsia ne’e bele hasa’e kapasidade no motivasaun estudante sira atu alkansa rezultadu di’ak liu tan iha futuru.

Nia salienta mós katak durante preparasaun no aprendizajen, difikuldade principal ne’ebé sira hasoru mak utilizasaun língua estranjeira no matéria sira relasiona ho siénsia no teknolójia. Maski nune’e, estudante sira kontinua esforsu atu supera obstákulu sira ne’e no representa Timor-Leste ho dignidade iha nível internasionál.

Entretantu delegasaun Estudante Timor-Lestebne’ebé reprezenta Timor-Leste mak:  Alandrinho Corbafo Caunan – Kolejiu Paulo VI, Munisípiu Dili, Angelica da Costa Sequeira – EBC Bidau Akadiruhun, Munisípiu Dili, Mendelina del Carmen Mascarenhas – EBC 30 de Agostu, Munisípiu Dili, Nelia Patricio Soares – EBC São Pedro, Munisípiu Dili, Peter Carlos Chima Anaje – EBC São José Operário, Munisípiu Dili, Salvador da Costa Pacheco – EBC Esperança da Pátria, Munisípiu Dili

Enkuantu Professora Mentora ne’ebé akompaña delegasaun estudante sira hanesan: Alegrina de Jesus – EBC Akadiruhun, Helena de Sousa Amara – EBC Esperança da Pátria

Rezultadu Partisipasaun Timor-Leste Iha The 11th ASEAN+3 Junior Science Odyssey, delegasaun Timor-Leste hetan rezultadu di’ak ho konkerimentu sira hanesan:

  1. APT-JSO Grand Awards, 1 Medalla Ouro, 3 Medalla Prata, 2 Medalla Bronze
  2. Excellence Awards / Prémiu Espesiál

Delegasaun Timor-Leste mos hetan rekoñesimentu espesiál liuhusi:

Best in Estimating Carbon Footprint, Best in Wings of Chance Challenge, Katuklas Excellence Award – ba deskobrimentu siéntífiku ne’ebé foun no orijinál.

Kaugnay Excellence Award- ba eselénsia iha serbisu hamutuk no respeitu ba kultura.

Kaisa Excellence Award- ba advokasia ne’ebé forte ba asaun klimátika, Signifikadu Katuklas, Kaugnay no Kaisa

Katuklas (Deskobrimentu) reprezenta espíritu investigasaun no buka koñesimentu foun liuhusi siénsia no inovasaun.

Kaugnay (Kolaborasaun) simboliza importánsia servisu hamutuk entre estudante, professora, instituisaun no nasaun partisipante sira atu fahe esperiénsia no koñesimentu.

Kaisa (Unidade) reflete unidade no solidariedade iha hametin kooperasaun internasionál iha área edukasaun no siénsia.

Reportajem: Nélia Freitas

Foto: Estefania Cardoso

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *