Díli, 03 Agostu 2026 – Media Democracia- Institutu East Timor Eye Program (IETEP) husi Austrália entrega makina Vitrectomy ba Departamentu Oftalmolojia iha Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), Segunda-feira (03/08), hodi hametin servisu tratamentu ba pasiente sira ne’ebé sofre moras matan. Ekipamentu modernu ida ne’e sei permite ekipa médiku sira hala’o operasaun iha rai laran, nune’e bele redus nesesidade atu refere pasiente ba tratamentu iha rai li’ur no hasa’e qualidade atendimentu saúde iha Timor-Leste.
Espesialista Matan iha Departamentu Oftalmolojia, Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV), Dr. Valerio Andrade, hatete katak makina Vitrectomy ne’ebé foin entrega husi Institutu East Timor Eye Program (IETEP) sei sai ekipamentu importante atu halo tratamentu ba pasiente sira ne’ebé sofre problema vitreoretina, no bele redús transferénsia pasiente ba rai li’ur.
Dr. Valerio esplika katak nia rasik tuir ona treinamentu kona-ba utilizasaun makina ne’e iha tinan kotuk, maibé to’o agora HNGV seidauk iha kapasidade atu sosa ekipamentu refere ho orsamentu rasik.
“Ho makina ida ne’e nia ajuda, ita bele redús númeru pasiente sira ne’ebé sofre problema vitreoretina. Antes ne’e ospitál seidauk iha makina ida-ne’e, tanba ne’e la bele halo operasaun retina iha rai laran,” dehan Dr. Valerio Andrade ba jornalista sira iha Salaun HNGV, Sexta (31/07).
Nia hatete tan katak apoiu husi Institutu East Timor Eye Program permite HNGV atu hahú halo tratamentu retina iha Timor-Leste, ne’ebé sei fó benefísiu boot ba pasiente sira no hamenus nesesidade atu haruka pasiente ba tratamentu iha estranjeiru.
“Kada fulan Sentru Matan Nasionál transfere pasiente na’in haat to’o lima ba rai li’ur atu halo operasaun retina. Kustu ba pasiente ida bele to’o dolar amerikanu rihun 30. Karik fulan ida ka rua transfere pasiente na’in 10, orsamentu ne’ebé gasta boot tebes. Ho makina ida-ne’e, ospitál de’it mak prepara konsumível sira, no apoiu ba konsumível sei kontinua mai husi doador sira,” nia dehan.
Dr. Valerio mós husu ba lideransa HNGV atu tau atensaun boot ba manutensaun makina refere, atu ekipamentu ne’e bele funsiona ho di’ak no kontinua fó atendimentu ba pasiente sira.
Nia hatete katak iha semana ida-ne’e de’it, Departamentu Oftalmolojia rejista pasiente hamutuk 20 ne’ebé hein operasaun, no ekipa konsege halo operasaun ba pasiente na’in 10 ho rezultadu di’ak.
“Pasiente sira sei fila mai ba kontrolu iha semana oin. Agora ami bele halo operasaun rasik ba kazu simples sira, maibé ba kazu komplikadu ami sei presiza nafatin apoiu husi ekipa espesialista sira. Barak liu pasiente sira ne’ebé presiza operasaun retina ho idade 60 tinan ba kraik, ne’ebé sei iha idade produtivu,” nia esplika.
Iha oportunidade hanesan, Fundadór Institutu East Timor Eye Program (IETEP), Prof. Dr. Nitin Verma, hatete katak bainhira hahú programa ida-ne’e tinan balu liubá, nia la hanoin katak Timor-Leste sei iha makina Vitrectomy ida.
“Tanba amizade, kooperasaun no apoiu husi parseiru sira iha mundu tomak, ohin ami konsege entrega makina Vitrectomy ida ne’ebé folin aas. Tanba ne’e, ami husu ba funsionáriu HNGV atu kuidadu di’ak ekipamentu ida-ne’e atu bele kontinua utiliza ba tratamentu pasiente sira no redús transferénsia ba rai li’ur,” dehan Prof. Dr. Nitin Verma.
Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, lori naran Governu Timor-Leste hato’o agradese ba Institutu East Timor Eye Program no Prof. Dr. Nitin Verma ba apoiu ne’ebé kontinua fó ba servisu saúde matan iha Timor-Leste.
“Hahú husi tinan 2000, IETEP kontinua fó apoiu ba programa saúde matan nian. Ohin ita simu makina Vitrectomy ida ba Departamentu Oftalmolojia HNGV atu halo operasaun ba maluk sira ne’ebé sofre problema retina,” dehan Ministra.
Nia hatete katak antes ne’e maioria pasiente retina tenke transfere ba rai li’ur atu halo operasaun, maibé ho ekipamentu foun ida-ne’e, Governu hein katak transferénsia sei redús signifikativamente.
Ministra Saúde mós informa katak atualmente ekipa médiku husi Austrália kontinua fó apoiu ba tratamentu matan iha munisípiu sira, no programa ida-ne’e sei espande ba ospitál referál sira iha futuru.
Kona-ba rekursu umanu, Ministra rekoñese katak Ministériu Saúde sei enfrenta limitasaun, maibé iha planu klaru atu hasa’e kapasidade médiku espesialista sira.
“Ministériu Saúde sei servisu hamutuk ho Institutu Matan iha Nepal, Sri Lanka no Fiji atu forma rekursu umanu. Agora daudaun espesialista matan iha Departamentu Oftalmolojia HNGV hamutuk na’in neen. Iha futuru Governu sei haruka tan médiku balu ba estudu iha rai li’ur atu prepara espansaun servisu ba munisípiu sira,” konklui Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral.
Reportajen : Tomás dos Santos
Foto : Tomás dos Santos
