TL SEIDA’UK IHA MAKINA TESTE DNA, RESTU MORTAIS PRESERVA ONA KUAZE TINAN 10 IHA HNGV

Díli, 06 Agostu 2026 (Media Democracia) – Restu mortais balun ne’ebé dadaun ne’e preserva hela iha sala mortuáriu Hospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV) atu halo teste DNA, kuaze tinan 10 ona seida’uk bele halo identifikasaun final tanba Timor-Leste seida’uk iha makina atu realiza teste DNA.

Tuir Xefe Departamentu Forénsik HNGV, Nilton Tilma, hatete katak teste DNA importante tebes atu determina identidade ema nian, liuliu ba restu mortais ne’ebé seidauk identifikadu. Nia dehan prosesu ida-ne’e la’ós foin hahú, maibé durante kuaze tinan 10 Governu no instituisaun kompetente kontinua buka dalan atu bele halo teste DNA.

Makina teste DNA ne’e importante tebes tanba bele acelera prosesu investigasaun no determina identidade ema, la’ós de’it ba ema mate, maibé mós ba kazu sira seluk hanesan disputa paternidade. Antes ita uza métodu konvensionál hanesan teste raan, maibé ho teste DNA problema sira bele rezolve ho loloos no lalais,” dehan Nilton Tilma bainhira ko’alia ho jornalista sira iha Departamentu Forénsik HNGV, Bidau Tolu Baru, kuarta (05/08).

Nia hateten tan katak ekipamentu ne’ebé utiliza atu preserva mate isin sira mós tuan ona. Makina konjelador balun tama ona ba prosesu manutensaun, no atualmente HNGV iha de’it makina tolu ne’ebé bele akomoda mate isin hamutuk entre na’in 36 to’o 38.

Tuir nia, makina konjelador balun uza ona durante liu tinan 20 resin no to’o agora seidauk hetan renovasaun. Tanba ne’e, nia husu atu Governu fó atensaun ba nesesidade rekursu no ekipamentu modernu atu suporta servisu forénsiku ho di’ak liután.

Nilton Tilma esplika katak restu mortais balun ne’ebé dadaun preserva iha mortuáriu mai husi área sira hanesan Metinaro no Uatulari. Restu sira-ne’e lori mai ho informasaun preliminár husi família ka komunidade, maibé sei hein konfirmasaun final liuhusi teste DNA.

Pur ezemplu, iha restu mortais ne’ebé deskonfia hanesan Saudozu David Alex Daitula, Saudozu Mahodu Raan Kadalan no balun seluk. Informasaun ne’ebé iha agora sei bazeia de’it ba dadus husi terenu. Atu confirma loloos, presiza teste DNA,” nia dehan.

Nia hateten katak durante kuaze tinan 10 instituiasaun sira kontinua hato’o relatóriu eskritu no verbal ba Governu kona-ba nesesidade atu instala laboratóriu DNA iha Timor-Leste, maibé to’o agora seidauk iha rezultadu konkretu.

Nune’e mós, Governu durante ne’e haruka ona amostra restu mortais balun ba Indonézia atu halo teste DNA. Entre kazu sira-ne’e mak Saudozu Komandante Mai-Brani, Saudozu Venácio no ikus liu Komandante Linu Olokasa hamutuk ho nia maluk na’in rua, ne’ebé teste realiza iha Surabaya no rezultadu sai iha tempu badak iha tinan 2024.

Tuir Nilton Tilma, anteriormente kustu teste DNA aas tebes, maibé ho dezenvolvimentu teknolójia atualmente kustu komesa menus no prosesu mós sai lalais liután. Maske nune’e, Timor-Leste sei depende ba rai liur atu halo servisu ida-ne’e.

Nia alerta katak se prosesu identifikasaun kleur liután, faktór ambiente bele afeta kalidadi amostra DNA husi restu mortais sira, ne’ebé ikusmai bele dificulta ka la konsege hetan rezultadu ho nivel konfiansa aas.

Tanba ne’e, Xefe Departamentu Forénsik HNGV husu Governu atu fó prioridade ba investimentu iha laboratóriu no makina teste DNA iha Timor-Leste, atu prosesu identifikasaun restu mortais no investigasaun forénsika bele realiza ho lalais, efisiente no tuir padraun internasionál.

Reportajen: Nelia Freitas

Foto: Nelia Freitas

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *