Komunidade Suku Caicoli Konsidera Sensibilizasaun HIV-SIDA Importante

Dili, 21 Agostu 2026 (Media Democracia) – Komunidade Suku Caicoli konsidera edukasaun no sosializasaun kona-ba HIV-SIDA importante tebes, liuliu ba joven sira, atu hasa’e koñesimentu no konsiénsia kona-ba prevensaun, hodi nune’e bele hamenus risku husi relasaun seksuál la seguru no hahalok ne’ebé bele aumenta transmisaun HIV.Dili, 21 Agostu 2026 (Media Democracia)- Komunidade Suku Caicoli konsidera sosializasaun moras HIV-Sida importante nune’e joven sira bele hadook an husi Ransu livre no seksu livre.
Tuir Maria Rodrigues Perreira hateten katak informasaun ne’ebé Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) hato’o ba komunidade importante tebes, liuliu ba ema sira iha idade reprodutiva no sira ne’ebé iha idade atu forma família, atu komprende oinsá kuidadu an no prevene an husi moras ne’ebé bele hadaet liuhusi relasaun seksuál la seguru.
“Sira tenke hatene katak liberdade seksuál la signifika halo relasaun seksuál ho ema hotu-hotu, tanba hahalok hanesan ne’e bele lori risku ba saúde no moris. Ita tenke hatene kuidadu ita-nia an, feto no mane hotu tenke iha koñesimentu kona-ba buat ida ne’e,” dehan Maria Rodrigues Perreira ba jornalista sira iha Sede Suku Caicoli, quarta-feira (19/08).
Nia mós husu ba joven sira atu hadook an husi relasaun seksuál la seguru, tanba hahalok ne’e bele lori perigu ba sira-nia saúde, futuru no moris.
Iha fatin hanesan, Xefe Suku Caicoli, Hipólitu Marques Ximenes, hato’o agradese ba Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA tanba koordena no realiza atividade sosializasaun iha Suku Caicoli, hodi fahe informasaun ba komunidade kona-ba prevensaun no transmisaun vírus HIV-SIDA.
“Tanba iha Timor-Leste kazu HIV liu ona 2.000, ha’u rasik husu atu INCSIDA mai halo sosializasaun no sensibilizasaun ho komunidade, liuliu joven sira, tanba sira mak futuru nasaun nian. Joven feto no mane hotu-hotu tenke hadook an husi moras HIV-SIDA. Moras ne’e laiha ai-moruk atu kura, maibé iha tratamentu atu kontrola no prevene moras ne’e, hodi ema bele kontinua moris,” dehan Hipólitu Marques Ximenes hafoin halo intervensaun iha atividade sosializasaun HIV-SIDA iha Sede Suku Caicoli.
Autoridade lokál ne’e mós husu ba komunidade Caicoli atu hametin prevensaun no hadook an husi vírus HIV-SIDA, tanba vírus ne’e bele transmite husi ema ida ba ema seluk.
“Tanba ne’e, ha’u husu dala ida tan ba joven sira, labele halo relasaun seksuál la seguru. Se ita halo hahalok ne’e, ita bele tau ita-nia futuru iha perigu. Ema hotu-hotu tenke komprende no kuidadu an atu bele harii futuru ida ne’ebé di’ak,” nia subliña.
Nia afirma katak sei kontinua esforsu hamutuk ho Konsellu Suku atu halo sosializasaun no sensibilizasaun ba komunidade, liuliu estudante no joven sira ne’ebé mai husi munisípiu sira seluk atu eskola iha Dili, inklui komunidade residente permanente iha Suku Caicoli, atu hametin prevensaun no hadook an husi HIV-SIDA.
Iha biban ne’ebá, Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA), Daniel Marçal, hateten katak kazu HIV-SIDA iha Timor-Leste to’o ona liu 2.700, no aumentu númeru kazu detetadu iha parte ida bele konsidera hanesan rezultadu pozitivu tanba liuhusi teste, ema sira bele hatene sira-nia pozisaun no hetan tratamentu sedu.
“Preokupasaun públiku dehan kazu sa’e tanba ita seidauk servisu maka’as. Maibé públiku tenke komprende katak agora iha Timor-Leste ita to’o ona kazu 2.700 liu. Maioria husi sira ne’e seidauk dezenvolve ba Sida, maibé sei iha HIV de’it. Tanba esforsu hotu ne’e, ita bele hamenus estigma no diskriminasaun,” dehan Daniel Marçal.
Nia mós hateten katak liuhusi teste ran ba ema barak, INCSIDA konsege deteta kazu HIV barak liután no permite ema sira ne’ebé pozitivu atu hahú tratamentu sedu.
“Ita haree situasaun real iha Dili no mós iha Timor-Leste tomak. KaDili, 21 Agostu 2026 (Media Democracia) – Komunidade Suku Caicoli konsidera edukasaun no sosializasaun kona-ba HIV-SIDA importante tebes, liuliu ba joven sira, atu hasa’e koñesimentu no konsiénsia kona-ba prevensaun, hodi nune’e bele hamenus risku husi relasaun seksuál la seguru no hahalok ne’ebé bele aumenta transmisaun HIV.Dili, 21 Agostu 2026 (Media Democracia)- Komunidade Suku Caicoli konsidera sosializasaun moras HIV-Sida importante nune’e joven sira bele hadook an husi Ransu livre no seksu livre.
Tuir Maria Rodrigues Perreira hateten katak informasaun ne’ebé Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) hato’o ba komunidade importante tebes, liuliu ba ema sira iha idade reprodutiva no sira ne’ebé iha idade atu forma família, atu komprende oinsá kuidadu an no prevene an husi moras ne’ebé bele hadaet liuhusi relasaun seksuál la seguru.
“Sira tenke hatene katak liberdade seksuál la signifika halo relasaun seksuál ho ema hotu-hotu, tanba hahalok hanesan ne’e bele lori risku ba saúde no moris. Ita tenke hatene kuidadu ita-nia an, feto no mane hotu tenke iha koñesimentu kona-ba buat ida ne’e,” dehan Maria Rodrigues Perreira ba jornalista sira iha Sede Suku Caicoli, quarta-feira (19/08).
Nia mós husu ba joven sira atu hadook an husi relasaun seksuál la seguru, tanba hahalok ne’e bele lori perigu ba sira-nia saúde, futuru no moris.
Iha fatin hanesan, Xefe Suku Caicoli, Hipólitu Marques Ximenes, hato’o agradese ba Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA tanba koordena no realiza atividade sosializasaun iha Suku Caicoli, hodi fahe informasaun ba komunidade kona-ba prevensaun no transmisaun vírus HIV-SIDA.
“Tanba iha Timor-Leste kazu HIV liu ona 2.000, ha’u rasik husu atu INCSIDA mai halo sosializasaun no sensibilizasaun ho komunidade, liuliu joven sira, tanba sira mak futuru nasaun nian. Joven feto no mane hotu-hotu tenke hadook an husi moras HIV-SIDA. Moras ne’e laiha ai-moruk atu kura, maibé iha tratamentu atu kontrola no prevene moras ne’e, hodi ema bele kontinua moris,” dehan Hipólitu Marques Ximenes hafoin halo intervensaun iha atividade sosializasaun HIV-SIDA iha Sede Suku Caicoli.
Autoridade lokál ne’e mós husu ba komunidade Caicoli atu hametin prevensaun no hadook an husi vírus HIV-SIDA, tanba vírus ne’e bele transmite husi ema ida ba ema seluk.
“Tanba ne’e, ha’u husu dala ida tan ba joven sira, labele halo relasaun seksuál la seguru. Se ita halo hahalok ne’e, ita bele tau ita-nia futuru iha perigu. Ema hotu-hotu tenke komprende no kuidadu an atu bele harii futuru ida ne’ebé di’ak,” nia subliña.
Nia afirma katak sei kontinua esforsu hamutuk ho Konsellu Suku atu halo sosializasaun no sensibilizasaun ba komunidade, liuliu estudante no joven sira ne’ebé mai husi munisípiu sira seluk atu eskola iha Dili, inklui komunidade residente permanente iha Suku Caicoli, atu hametin prevensaun no hadook an husi HIV-SIDA.
Iha biban ne’ebá, Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA), Daniel Marçal, hateten katak kazu HIV-SIDA iha Timor-Leste to’o ona liu 2.700, no aumentu númeru kazu detetadu iha parte ida bele konsidera hanesan rezultadu pozitivu tanba liuhusi teste, ema sira bele hatene sira-nia pozisaun no hetan tratamentu sedu.
“Preokupasaun públiku dehan kazu sa’e tanba ita seidauk servisu maka’as. Maibé públiku tenke komprende katak agora iha Timor-Leste ita to’o ona kazu 2.700 liu. Maioria husi sira ne’e seidauk dezenvolve ba Sida, maibé sei iha HIV de’it. Tanba esforsu hotu ne’e, ita bele hamenus estigma no diskriminasaun,” dehan Daniel Marçal.
Nia mós hateten katak liuhusi teste ran ba ema barak, INCSIDA konsege deteta kazu HIV barak liután no permite ema sira ne’ebé pozitivu atu hahú tratamentu sedu.
“Ita haree situasaun real iha Dili no mós iha Timor-Leste tomak. Kazu sira ne’e la’ós 2.700 de’it, sei iha tan ne’ebé seidauk deteta. Maibé deteksaun pozitivu ne’e importante tanba ita bele salva ema-nia moris. Ema sira bele simu tratamentu, hemu aimoruk no kontinua moris ho HIV,” nia informa.
Prezidente INCSIDA mós apela ba públiku atu labele pániku ka tauk liu ba HIV-SIDA, maibé tenke hametin konsiénsia no kuidadu an, liuliu kona-ba hahalok seksuál la seguru ne’ebé bele aumenta risku transmisaun HIV iha komunidade.
Reportajen : Estefania Cardoso
Foto : Estefania Cardoso

zu sira ne’e la’ós 2.700 de’it, sei iha tan ne’ebé seidauk deteta. Maibé deteksaun pozitivu ne’e importante tanba ita bele salva ema-nia moris. Ema sira bele simu tratamentu, hemu aimoruk no kontinua moris ho HIV,” nia informa.
Prezidente INCSIDA mós apela ba públiku atu labele pániku ka tauk liu ba HIV-SIDA, maibé tenke hametin konsiénsia no kuidadu an, liuliu kona-ba hahalok seksuál la seguru ne’ebé bele aumenta risku transmisaun HIV iha komunidade.
Reportajen : Estefania Cardoso
Foto : Estefania Cardoso

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *