INCSIDA Halo Sensibiliza Ba Joven hamutuk 200, Kona-ba Prevensaun no Risku HIV-SIDA

DILI, 17 Agostu 2026 (Media Democracia) – Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) hala’o atividade sensibilizasaun ba joven 200 husi Sentru Formasaun Comoro Child Youth Center (CCYC), iha Dili, hodi hasa’e koñesimentu no konsiénsia joven sira kona-ba HIV-SIDA, liuliu kona-ba prevensaun, risku no impaktu moras ne’e ba saúde no futuru joven sira iha Timor-Leste.

Tuir Prezidente Institutu Nasionál Kombate HIV-SIDA (INSCIDA), Daniel Marçal, hatete katak atividade sensibilizasaun ne’ebé INSCIDA hala’o ba joven sira husi Comoro Child Youth Center (CCYC) iha objetivu atu fó komprensaun ba joven sira kona-ba HIV-SIDA, tanba joven sira mak futuru no kontinuidade nasaun nian.

Maibé ita haree katak joven barak tebes la tau atensaun ba sira-nia futuru, liuliu iha sira-nia konfidensialidade no saúde sexual, ne’ebé bele afeta sira-nia futuru. Ida-ne’e mosu tanba sira seidauk bele kontrola di’ak sira-nia dezeju seksuál,” dehan Prezidente Daniel Marçal ba jornalista sira iha resintu INSCIDA, Segunda-feira (17/08/2026).

Nia hatete katak iha joven barak, liuliu feto sira, ne’ebé tenke interrompe sira-nia estudu tanba hetan isin-rua iha idade joven, namora sedu, no ikusmai sai feen ka kaben sedu.

Ha’u hakarak fó mensajen ida katak ita presiza fó hanoin no orientasaun beibeik ba joven sira. Liuliu ba kolega sira iha média, imi tenke partilla informasaun ho intensidade no responsabilidade, tanba ohin loron ema barak preokupa ho futuru ema seluk, maibé dala barak la preokupa ho sira-nia futuru rasik,” nia dehan.

Daniel hatete tan katak inan-aman sira halo sakrifísiu boot atu asegura oan sira-nia futuru, tanba sira hakarak haree oan sira hetan susesu iha loron aban.

Relasiona ho HIV-SIDA, nia esplika katak númeru kazu sira iha Timor-Leste kontinua aumenta. Tuir dadus ne’ebé iha INSCIDA, estimasaun kazu HIV bele liu ona ema 2.000, tanba seida’uk iha dadus kona-ba ema hotu ne’ebé hetan HIV.

Ita bele konta katak kazu sira to’o ona rihun rua resin. Karik ita halo estimasaun, bele to’o rihun rua atus tolu, tanba ita seidauk rejista ema hotu. Barak liu mak joven, inklui menoridade sira,” nia esplika.

Nia hatete katak situasaun ne’e presiza atensaun séria, tanba joven sira iha futuru naruk iha oin. Nia mos refere ba rezultadu peskiza ida ne’ebé hatete katak 26 porsentu joven feto no mane iha esperiénsia relasaun seksuál ho parseiru liu ida, ne’ebé konsidera hanesan risku ba saúde públika no futuru nasaun.

Daniel Marçal subliña katak esforsu atu prevene HIV-SIDA la bele depende de’it ba atividade sensibilizasaun, maibé presiza mós apoiu husi baze legál no polítika públika atu kria kondisaun ne’ebé bele ajuda prevene no kontrola propagasaun HIV-SIDA.

“Ne’e la di’ak ba nasaun no la di’ak ba ita-nia ema sira. Tanba dadus sira-ne’e ne’ebé INSCIDA iha mai husi Ministériu Saúde. INSCIDA no Ministériu Saúde servisu no koopera hamutuk atu kombate HIV-SIDA iha Timor-Leste,” nia haktuir.

Iha parte seluk, Manejer Programa iha Comoro Child Youth Center (CCYC), Delio Maria Lopes, informa katak INSCIDA realiza atividade sensibilizasaun ba joven sira kona-ba HIV-SIDA, no konsidera atividade ne’e importante tebes atu hasa’e koñesimentu joven sira kona-ba moras ne’e.

Tanba asuntu ida-ne’e sensitivu tebes, ita presiza sensibiliza joven sira atu aumenta sira-nia koñesimentu kona-ba HIV-SIDA. Tanba kazu sira ne’ebé aas liu mai husi grupu joven, entaun ita presiza fó konsiensializasaun ba sira, atu sira bele evita no prevene moras ida-ne’e,” dehan Delio Maria Lopes.

Nia hatete katak kooperasaun entre CCYC no INSCIDA iha atividade sensibilizasaun kona-ba HIV-SIDA ne’e la’ós foin hahú agora, maibé durante tinan tolu to’o tinan haat liuba, programa sensibilizasaun hanesan ne’e sempre hala’o.

Kada tinan, ita sempre iha programa sensibilizasaun ba foinsa’e sira ne’ebé partisipa ativamente iha formasaun iha CCYC. Sensibilizasaun ne’e sempre diferente, tanba estudante sira ne’ebé partisipa iha formasaun CCYC kada fulan tolu troka. Bainhira estudante foun sira tama, ita sempre halo koordenasaun ho parte relevante sira atu fó informasaun no sensibilizasaun kona-ba HIV-SIDA ba foinsa’e sira ne’ebé rejista foun,” nia esplika.

Nia hatete tan katak iha atividade sensibilizasaun ne’ebé hala’o ohin, estudante hamutuk besik 200 mak partisipa.

Enkuantu, partisipante ida, Maria Freitas, afirma katak informasaun ne’ebé nia rona husi oradór sira kona-ba HIV-SIDA fó koñesimentu foun no aumenta sira-nia konsiensia kona-ba risku moras ne’e.

Agora ita bele haree katak persentajen kazu HIV-SIDA sa’e maka’as iha Timor-Leste. Ida-ne’e sai hanesan mensajen importante ba ami joven sira atu aumenta ami-nia koñesimentu, nune’e iha futuru ami bele prevene an, no mos fó hanoin ba kolega no família sira kona-ba oinsá atu prevene moras ida-ne’e,” dehan Maria Freitas.

Atividade sensibilizasaun ne’e partisipa husi estudante hamutuk besik 200, ne’ebé mai husi CCYC. Oradór sira mai husi INSCIDA, reprezentante Ministériu Saúde, reprezentante PNTL, reprezentante Ministériu Koordenadór Asuntu Sosiais, no funsionáriu INSCIDA.

Atividade ne’e nia objetivu atu hasa’e koñesimentu no konsiensia joven sira kona-ba HIV-SIDA, liuliu kona-ba prevensaun, fator risku no importánsia atu adopta hahalok saudavel atu proteje an no ema seluk.

Reportajen : Tomás dos Santos

Foto : Domingos Moreira

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *