INCSIDA Preokupa Transmisaun HIV-SIDA iha Área Fronteira, Husu Kooperasaun Ho Indonézia

Dili, 4 Setembru 2026 (Media Democracia) – Instituto Nasional Kombate HIV-SIDA (INCSIDA) Timor-Leste realiza enkontru koordenasaun ho Wakil Bupati Belu no lideransa relevante sira iha Atambua, Indonézia, atu diskute kona-ba kampanha sensibilizasaun konjunta iha área fronteira hodi hamenus risku transmisaun HIV-SIDA no proteje komunidade sira iha nasaun rua.

Tuir Prezidente INCSIDA, Daniel Marçal hatete katak Timor-Leste preokupa tebes ho problema HIV-SIDA, liuliu tanba movimentu komunidade iha área fronteira ho Indonézia fasil no akontese beibeik.

Tuir INCSIDA, sensibilizasaun kona-ba HIV-SIDA hala’o ona iha munisípiu, postu administrativu, suku no aldeia sira iha Timor-Leste. Maski atividade sira ne’e kobre ona área barak, INCSIDA konsidera katak prevensaun HIV-SIDA la’ós de’it asuntu internu Timor-Leste nian, maibé presiza kooperasaun ho parte Indonesia.

“Problema HIV-SIDA ne’e la’ós de’it problema internu ita nian, tanba ita iha fronteira ida ne’ebé fasil tebes. Ita besik malu ho komunidade sira husi Indonesia,” hatete INCSIDA.

Prezidente esplika katak movimentu ema iha área fronteira entre Timor-Leste no Indonesia la’ós movimentu ne’ebé presiza pasaporte ka dokumentu viajen hotu-hotu, tanba komunidade sira iha sorin rua fronteira iha relasaun sosial no atividade loroloron.

Tanba ne’e, INCSIDA konsidera importante atu hamenus risku transmisaun HIV-SIDA iha Timor-Leste no mos iha komunidade sira iha sorin Indonesia, liuliu iha área fronteira hanesan Suai, Bobonaro no Oe-Cusse, ne’ebé besik ho Atambua, Kefamenanu no Malaka.

INCSIDA hatete katak sira iha ona prosesu kooperasaun ho Komisi Penanggulangan AIDS (KPA) Indonesia, atu fasilita atividade konjunta iha área fronteira.

Kooperasaun ne’e, tuir INCSIDA, nia objetivu atu fasilita sensibilizasaun, edukasaun no atividade prevensaun HIV-SIDA hamutuk entre instituisaun sira husi Timor-Leste no Indonesia.

Maibé, INCSIDA hatete katak prosesu administrativu atu estabelese mekanizmu kooperasaun ne’e to’o agora seidauk remata, tanba presiza pasa liu hosi prosedimentu no autoridade sira iha nasaun rua.

“Prosesu ne’e hahú ona tinan balun liu ba. Ami halo enkontru ho KPA, depois dokumentus sira haruka ba Jakarta. Prosesu ne’e naruk tebes,” nia hatete

Prezidente ne’e mos hatutan tan, iha tempu balun liu ba, sira hetan ona surat autorizasaun ida hodi bele halo atividade konjunta ho autoridade iha Atambua no Kupang. Maibé, bainhira prosesu to’o iha Kupang, presiza repete fali prosedimentu, ne’ebé halo prosesu sai naruk liu tan.

Nia hatete katak, to’o agora, dokumentus sira ne’e sei iha hela prosesu iha Ministériu Negósius Estranjeirus Indonesia, no parte Timor-Leste kontinua halo koordenasaun ho KPA Indonesia.

Tanba prosesu ne’e naruk, INCSIDA konsidera importante atu iha akordu simples ida ka mekanizmu temporáriu ne’ebé bele fasilita atividade konjunta iha fronteira, enquanto hein prosesu dokumentus formál.

“Ponto balun de’it, hanesan konkordansia simples, bele fasilita ita atu halo atividade hamutuk iha fronteira. Dokumentus oan ne’e la’ós hanesan OMU, maibé akordu hamutuk ida,” nia esplika

INCSIDA mos hatete katak sira halo ona enkontru ho autoridade iha Atambua, inklui Wakil Bupati Belu no instituisaun saúde relevante sira, atu diskute kona-ba prevensaun HIV-SIDA iha área fronteira.

Enkontru ne’e, tuir INCSIDA, hatudu katak autoridade Indonesia mos preokupa ho problema HIV-SIDA no prontu atu apoia esforsu konjuntu hodi proteje komunidade sira iha sorin rua fronteira.

Nia subliña katak HIV-SIDA la iha fronteira, pasaporte ka dokumentu viajen. Tanba ne’e, movimentu ema iha fronteira no relasaun sosial, inklui relasaun seksual, bele sai fator ne’ebé aumenta risku transmisaun.

“Buat ida ne’ebé HIV-SIDA ne’e ba mai, laiha pasaporte, laiha visa. HIV-SIDA liga diretamente ho nesesidade básika ema nian, inklui relasaun seksual,”nia relata.

Tanba ne’e, INCSIDA espera katak kooperasaun entre Timor-Leste no Indonesia bele hetan solusaun lalais, liuliu atu fasilita atividade sensibilizasaun, prevensaun, testagem no edukasaun kona-ba HIV-SIDA ba komunidade iha área fronteira.

INCSIDA konsidera kooperasaun transfronteirisa importante tebes, tanba prevensaun HIV-SIDA presiza envolve nasaun rua no komunidade sira iha sorin rua fronteira.omunidade sira iha sorin rua fronteira.

Reportajen : Tomás dos Santos

Foto: INCSIDA

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *