Governu Planu Kuda Ai-oan Biliaun ida to’o 2030, hametin koperasaun Ho Komunidade ba Protesaun Floresta

DILI, 27 Agostu 2026 (Media Democracia) – Governu Timor-Leste liuhosi Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF) reafirma ninia kompromisu atu hametin protesaun no konservasaun floresta, inklui liuhosi planu atu kuda ai-oan to’o miliaun ida iha tinan sira oin mai, hanesan parte husi estratéjia nasional no koperasaun ho ASEAN.

Sekretáriu Estadu ba Pekuária, José Vieira de Araújo, hateten katak programa konservasaun no kultivasaun ai-oan sei implementa liuhosi servisu integradu entre Governu, komunidade, autoridade lokal, ajénsia internasionál, ajénsia nasional no setor privadu.

Nia hateten katak servisu ne’e tenke liga ho planu estratéjiku Governu no kompromisu Timor-Leste iha ASEAN, atu nune’e atividade sira iha área floresta bele fó benefísiu ba komunidade no jerasaun sira iha futuru.

“Ba kultivasaun no kuidadu ai-oan, ita presiza akompaña no haree situasaun iha terenu. Konsiénsia komunidade sira mós tenke sae tanba tékniku sira no Governu mesak labele halo servisu hotu. Governu ida, Estadu ida, ita tenke koordena malu atu implementasaun kultivasaun ai-oan bele la’o diak,” dehan José Vieira de Araújo iha Palm Springs, Quinta, Dili, quinta-feira (27/08).

Nia subliña katak komunidade sira iha papel importante atu prevene sunu no destruisaun rai, no mós kuidadu ai-horis no floresta, tanba ambiente ne’e importante ba moris ema hotu no jerasaun sira iha futuru.

Ministru ne’e mós informa katak preparasaun ai-horis hamutuk 20.000 ai-oan ona iha faze preparasaun, nu’udar parte husi intervensaun Governu iha terenu hamutuk ho komunidade no autoridade lokal, inklui xefe aldeia, xefe suku no estrutura munisipál sira.

Nia hateten katak mekanizmu servisu ne’e sei envolve mos unidade relevante sira, liuliu guarda floresta no tékniku sira, atu garante katak protesaun ambiente la sai responsabilidade ema ida ka grupu ida deit, maibé sai responsabilidade hamutuk.

“Kuidadu ambiente la’ós deit responsabilidade ema ida ka rua, maibé responsabilidade ita hotu. Bainhira tékniku sira servisu tuir regra sira no guarda floresta sira tau matan ba terenu, ita bele kontinua proteje floresta no ambiente,” nia hateten.

José Vieira de Araújo mós ko’alia kona-ba nesesidade atu hametin koordenasaun entre unidade sira iha Governu, liuliu iha kontrolu no monitorizasaun iha postu tranzitu animal, atu nune’e movimentu animal sira ne’ebé tama no sai bele monitoriza tuir prosedimentu no regra ne’ebé eziste.

Nia hateten katak guarda no tékniku sira hasoru dezafiu barak iha terenu, maibé obstákulu sira ne’e la bele hamenus vontade Governu no tékniku sira atu kontinua hala’o servisu.

“Governu no Estadu ida deit. Ami tenke servisu hamutuk, inklui guarda no unidade sira iha postu tranzitu animal, atu bele halo servisu integradu ho unidade floresta sira,” nia deklara.

Além husi atividade iha terenu, Ministériu MAPPF mós kontinua halo sosializasaun ba komunidade kona-ba importánsia protesaun ai-horis no ambiente. Sosializasaun ne’e konsidera importante atu hasa’e konsiénsia no partisipasaun komunidade iha kuidadu floresta.

Ministru José Vieira de Araújo hateten katak sosializasaun sei kontinua to’o tinan 2030, ho envolvimentu tékniku, autoridade lokal no komunidade sira.

“Maski iha limitasaun osan ka rekursu, ita tenke kontinua servisu hamutuk. Ami sei husu ba tékniku sira atu kontinua tun ba terenu no servisu hamutuk ho autoridade lokal no komunidade sira,” nia hateten.

Governu espera katak liuhosi koordenasaun no partisipasaun hamutuk entre instituisaun relevante sira no komunidade, programa kultivasaun ai-oan no protesaun floresta bele kontribui ba preservasaun ambiente, prevene destruisaun rai no garante ambiente diak ba jerasaun sira iha Timor-Leste.

Reportajen: Fizania Estajiada

Foto: Fizania

 

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *