Dili, 27 Agosto 2026 (Media Democrancia)- Ministeriu Agrikultura, Pecuaria, Pescas no Florestas liuhusi diresaun Jeral floresta hala’o workshop daruak kona-ba dezenvolvimentu inisiativa ASEAN ba kuda ai biliaun ida no planu implementasaun nian.
Tuir Ministru Agrikultura, Pecuaria, Pescas no Floresta hatete katak hanesan membru ASEAN servisu iha setor hotu-hotu maibe liga liu ba iha servisu floresta nian atraves ba iha MAPPF sei iha halo kooperasaun iha future atu kuda ai-oan biliaun ida.
“Tuir planu ida ne’ebe secretariadu ASEAN ohin hato’o ona katak ita servisu hamutuk tama liga ba iha ita nia planu estatejia hanesan sira koalia kona ba estrratejiku ASEAN ne’ebe mak sei liga mos ho programa governu ASEAN nian nomos ita nia planu estratejiku 2021 nasional 2011 no 2013 tamba ne’e mak ohin ita bo’ot sira hatene katak tekniku sira iha ne’e hotu husi ajensia sira ho setor privadu sira ne’ebe mak marka prejensa iha ne’e atu orsida tuur hamutuk fo hanoin no fo idea ne’e diak oinsa bele servisu hamutuk ho ita nia komunidade iha tereinu” dehan Ministru MAPPF
Tuir Ministru Agrikultura, pekuaria, pescas no florestas timor-leste, Jose Vieira de Araujo hateten planu ba iha kultivasaun no mos atu kuidadu ai-oan sira ne’e liu-liu servisu hamutuk ho komunidade sira iha terenu, ne’e depois hanoin hotu iha tinan ida ne’e to 2030 tamba ne’e mak hakarak halo planu integradu ho instituisaun relevante sira ajensia intenasional ho nacional no mos setor privadu sira.
“Hanesan kurtivasaun ai-oan ita boot sira akompanhia hela la’o diak hela liu-liu iha terenu iha ita nia konsensia ita nia komunidade sira mos tenki sae makas tamba tecnik sira servisu hela buat hotu husi ba iha mundu governu ita hamutuk hanesan primeiru husu katak governu ida deit estadu ida deit ita kordena malu hela implementasaun ba iha kurtivasaun ne’e la’o hela ita nia komunidade sira mak tenki kosensia oinsa maka atu labele sunu no estraga rai no kuidadu ita nia ai-horis sira tamba ne’e sai diak ba ita nia jerasaun ba iha ita nia timor-lete” Dehan Ministru Agrikultura Pecuaria Pescas no Floresta, Jose vieira de araujo iha palm springs ,quinta semana ne’e (27/08).
Nia hatete ministru agricultura sempre akompanhia ba iha terenu no konsensia ba iha komunidade sira mos sae tamba servisu tekniku husi mundu governu.
“Kuantidade husi ai horis hamutuk 2.0000 mil mak prepara ona .husi intervensaun husi governu ita iha lei iha terenu atu hamutuk ho ita nia komunidade sira no autoridade lokal hanesan chefe aldeia,chefe suku,reprejenta mos munisipiu sira nia estrutura ne’e par ita nia autor mensajen sira ne’e ba ita nia unidade sira par atu kuidadu ita nia ambiente tamba ne’e la’os estraga deit ema ida rua ne’e ba ema hotu-hotu nia vida,wainhira ita nia tecnika sira kuandu demaisiadu ita servisu tuir regras ne’e iha ita nia guarda floresta para prosesa sira ida ne’e mak durante ita nian nia director sira no tecnika sira halo servisu iha terenu” Nia dehan
Tamba intervesaun husi governu hamutuk ho komunidade ho autoridade lokal sira hodi bele servisu hatumutuk tuir regras ne’ebe iha kuidadu aihoris sira hodi labele estraga ema hotu-hotu nia moris.
“Hanoin ita kulia kona ba floresta ita mos hatene ona katak lases husi servisu prekuaria ninian hanessan ohin dehan ona katak primeiru hau dehan ona governu ga estadu ne’e ida de’it ne’e ami servisu hamutuk deit wainhira guarda ka alende sira mos tau matan postu tranjitu animais ne’e hamutuk ho ita hodi servisu integradu hamutuk ho floresta sira bele halo pasta revista animal sira ne’ebe mak tama mai laiha lisensa ruma ita bo’ot sira bele hatene hanesan iha media sosial mosu hanesan ita bo’ot sira hare kadaves mosu ema hare animal sira lakon anto ita nia guarda sira hala’o hela sira nia servisu se iha dezafiu barak mak infrenta maibe la hamate sira nia vontade par oinsa atu kontrola nafatin iha terenhu Dejafiu ka obstakulu ne’ebe mak hasoru la sai valeira ba tecnika sira atu halo servisu no mos mundu governu sira agora ita halo hanusa mak tenke servisu bele hamutuk, unidade” Nia deklara.
Nia haktuir katak governo ho estadu ida deit atu nune’e servisu hamutuk hodi guarda ka alende sira mos bele tau matan ba iha postu tranjitu animais bele servisu ho intrgradu ho floresta sira.
“Hanoin kona ba socialijasaun ne’e oin ita hasae mai moris rasik no konsensia unidade par atu kuidadu ai-horis ne’e ita nafatin kontinua to sira ne’e hodi ita hala’o nafatin socialijasaun ne’e, ita bo’ot sira mak akompanhia la’o hela no ita kontinua to’o agora mos ita inprenta mesmu iha osan ga la iha osan ne’ebe mak ita nafatin husu ba tecnika sira la’o tun ba tereinho ita servisu hamutuk nafatin ita nia unidade’autoridade lokal iha sosiedade komunitaria sira.” Nia hateten.
Tamba iha socialijasaun ne’e nia iha konhecimentu ida ne’ebe iha unidade hoodi kuidadu ai-horis sira hodi bele ajuda komunidade sira nia moris bainhira ita boot sira akompanhia hela.
Reportajen : Fizania Estajiada
Foto : Fizania
