MS, Eliminasaun Trakoma Hatudu Kompromisu Forte iha Saúde Públika

Dili, 09 Setembru 2026 (Média Democracia) – Ministériu Saúde (MS) konsidera eliminasaun trakoma iha Timor-Leste nu’udar rezultadu husi esforsu koletivu husi profisionál saúde, komunidade no parseiru sira hotu ne’ebé kontribui ba prevensaun no eliminasaun moras ne’e.

Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, hatete katak Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) Rejiaun Sudeste Aziátiku rekoñese ona atinjimentu importante iha área saúde públika husi Estadu-Membru sira, inklui Timor-Leste.

Timor-Leste nia eliminasaun trakoma nu’udar problema saúde públika, ne’ebé ofisialmente valida ona husi OMS, sai hanesan orgullu nasionál ida. Atinjimentu ida-ne’e sai posível tanba kompromisu nasionál ne’ebé sustentável no esforsu koletivu husi ita-nia traballadór saúde sira, komunidade no parseiru sira. Ba sira hotu, ami hato’o agradesimentu ne’ebé kle’an liu,” dehan Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral iha Komunikadu Imprensa ne’ebé Média Demokrasia asesu iha kuarta-feira (09/09).

Nia hatete katak Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian selebra konkista prinsipál sira iha área saúde públika husi Estadu-Membru sira, inklui eliminasaun moras, saúde inan no labarik, imunizasaun, prevensaun no jestaun moras la-hada’et sira.

Prémiu sira-ne’e aprezenta husi Diretór-Jerál OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus, ba Ministru Saúde ka xefe delegasaun sira durante Sesaun 79 Komité Rejionál OMS ba Sudeste Aziátiku.

Ministra Saúde Timor-Leste nian simu prémiu ba eliminasaun trakoma husi Diretór-Jerál OMS, Tedros Adhanom Ghebreyesus. Atinjimentu prinsipál tolu ba eliminasaun moras selebra ona. Timor-Leste hetan felisitasaun tanba hetan validasaun husi OMS ba eliminasaun trakoma nu’udar problema saúde públika. Butan mós atinji marku istóriku ida ho eliminasaun raiva ne’ebé transmite liuhusi asu nu’udar problema saúde públika,” dehan Ministra.

Nia esplika katak Tailándia mós marka avansu importante liuhusi verifikasaun eliminasaun rubéola, no sai nasaun da-7 iha Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé atinji rezultadu ne’e.

Iha parte seluk, Reprezentante Organizasaun Mundiál Saúde (OMS) iha Timor-Leste, Arvind Mathur, informa katak ho atinjimentu Timor-Leste nian, Rejiaun Sudeste Aziátiku alkansa ona alvu globál atu elimina trakoma nu’udar problema saúde públika.

Timor-Leste nia validasaun ba eliminasaun trakoma nu’udar problema saúde públika sai nu’udar atinjimentu boot no testemuña ba kompromisu ne’ebé forte husi Timor-Leste atu hakotu moras ne’ebé bele prevene,” dehan Arvind Mathur.

Nia hatete katak atinjimentu ida-ne’e reflete lideransa nasionál ne’ebé forte, dedikasaun husi traballadór saúde sira, envolvimentu komunitáriu ne’ebé sustentável, no vijilánsia integradu ho asaun saúde públika ne’ebé metin no ho kualidade aas.

“Progresu signifikativu iha prevensaun no jestaun moras la-hada’et sira mós selebra iha okaziaun ida-ne’e. Timor-Leste hetan mós rekoñesimentu tanba hatama ema liu 86.900 ho hipertensaun no diabetes iha sistema jestaun bazeia ba protokolu, ne’ebé ultrapasa alvu nasionál ba ema 50.000,” dehan Arvind.

Nia esplika katak atinjimentu ida-ne’e hatudu avansu importante iha implementasaun inisiativa SEAHEARTS, liuhusi kuidadu saúde primária ne’ebé forte, envolvimentu komunidade no kolaborasaun multisetoriál.

Bangladexe, Butan, Repúblika Populár Demokrátika Koreia, Índia, Maldivas, Nepál, Sri Lanka, Tailándia no Timor-Leste hetan rekoñesimentu tanba sustenta eliminasaun tétanus inan no neonatál durante dékada ida nia laran.

Hamutuk, atinjimentu sira-ne’e reflete ba moris ema sira ne’ebé hetan salva, komunidade sira ne’ebé hetan protesaun no progresu saúde públika ne’ebé sustenta iha Rejiaun Sudeste Aziátiku OMS nian. OMS fó parabéns ba Estadu-Membru sira no elojia liderança hotu, sistema saúde ne’ebé forte, vijilánsia, servisu ho kualidade, envolvimentu komunidade no kolaborasaun ne’ebé ajuda ona atinji no sustenta rezultadu sira-ne’e,” nia remata.

Reportajem: Ocraviana da Costa

Foto: MS

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *