PNTL Detein Membru PCIC ho Inisiál ‘D’ Suspeitu ba Kazu Obstrusaun Autoridade Públika

Dili, 29 Jullu 2026 (Media Democracia)- Polísia Nasionál Timor-Leste liuhusi Komandu Munisípiu Dili ezekuta mandadu Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili (TJPID) bazeia ba NUC: 0289/2024 PCCIC, autoriza Seksaun Investigasaun Kriminál Munisípiu Dili detein membru Polísia SientífikaInvestigasaun Kriminál (PCIC- Sigla Portugues) ho inisiál ‘D’ tanba alegadamente envolve iha kazu obtrusaun autoridade públika.

Iha kuarta ohin 29/07) haleu tuku 09:00, Seksaun Investigasaun Kriminál Munisípiu Dili to’o iha edifisiu Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál Colmera hodi ezekuta mandadu referida.

Molok ezekuta detensaun, membru Seksaun Investigasaun Kriminál (SIK) Komandu Munisípiu Díli aprezenta uluk mandadu detensaun ba membru PCIC ho inisiál D, hafoin simu no kumpri mandadu ne’e, membru PCIC ne’e hodi lori ba Komandu Munisípiu Díli. Iha ne’ebá, autoridade sira ezekuta detensaun no tau nia iha sela detensaun tuir mandadu ne’ebé Tribunál hasai.

Polísia detein membru Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC) ho inisiál D, tanba suspeita komete krime obstrusaun ba autoridade públika, tuir dispozisaun ne’ebé previstu no punidu iha Artigu 243 husi Kódigu Penál Timor-Leste.

Membru PCIC ho inisiál D koopera ho membru Polísia durante prosesu detensaun no tuur iha kareta polísia atu lori ba Komandu Munisípiu Dili. Hafoin to’o iha Komandu Munisípiu Dili, polísia direta hatama membru refere ba sela detensaun, no tau nia nu’udar detidu hodi kumpre períodu detensaun oras 24 tuir prosedimentu legal.

Nune’e iha sesta (30/7) ne’e sei halo aprezenta ba Tribunál hodi submete ba Primeiru Interogatóriu dahuluk iha Tribunál Judisiál Primeira Instánsia Dili.

Antes ne’e, membru PCIC ho inisiál D mós sai nu’udar suspeitu iha kazu dezentendimentu entre membru Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) no Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PSIK), ne’ebé akontese iha segunda-feira (27/7), durante operasaun hasoru suspeitu sira iha kazu online scam call center iha área Kampung Baru, Díli.

Bainhira ekipa husi Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál (DSIK) tun ba lokál krime hodi halo identifikasaun ba suspeitu na’in-62 iha kazu scam call center, pesoál husi Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC) mós iha fatin ne’ebá hodi hala’o identifikasaun ba suspeitu sira.

Durante atividade ne’e, mosu diskusaun entre pesoál husi instituisaun rua ne’e, ne’ebé ikus mai sai hakilar malu tanba idak-idak afirma katak hala’o servisu tuir kompeténsia ne’ebé lei fó ba instituisaun ida-idak.

Situasaun ne’e la kleur no konsege kontrola fali bainhira komandante polísia ne’ebé lidera ekipa DSIK intervén hodi hakalma diskusaun refere. Depois de ne’e, ekipa husi instituisaun rua kontinua hala’o servisu tuir kompeténsia no responsabilidade ne’ebé lei determina ba kada instituisaun.

“Operasaun primeiru normál kuandu estadu tau instituisaun rua ne’ebé mak halo nia servisu hanesan, ne’e ha’u hanoin la presiza, tuir loloos presiza ita tau instituisaun rua ho servisu hanesan tanba bele prejudika ba operasaun ne’ebé ita hala’o, mas ida ne’e ita tenta minimiza konflitu sira tanba desizaun Estadu nian, ita tenta minimiza konflitu sira ho maneira ho Pasífika para rezolve operasaun ne’ebé mak ita hala’o”, Joao  Belo hateten ba jornalista sira iha nia kna’ar fatin Komandu Jerál PNTL Kaikoli tersa ne’e.

Tuir Lei Organizasaun Investigasaun Kriminál (LOIK) Númeru 9/2022 ne’ebé define kompetisaun Diresaun Servisu Investigasaun Kriminál Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) mak hanesan tuir mai:

Ofensa ba integridade fizika, Ofensa ba Integridade Fizika Simples (Artigu 145), Ofensa ba integridade Fizika Grave (Artigu 146), Agravasaun (Artigu 147) (dedús katak ide-ne’e inklui tanba Artigu 146), Maus-tratus ba Inkapáz (Artigu 153),Maus-tratus ba Konjuje Artigu 154), Maus tratus ba Menor (Artigu 155), (Artigu 156) Agravasaun tanba Rezultadu. Ameasa (Artigu 157), Koasaun (Artigu 158),Kousaun Grave (Artigu 159).

Enkuantu ba kompetensia Polísia Sientífika Investigasaun Kriminál (PCIC) mak hanesan;

Ema mate Omisidiu (Artigu 138), Omisidiu Agravadu (Artigu Omisidiu Neglijente (Artigu 139 no 140), Ofensa.

Seksual sira;

Koasaun Seksual (Artigu 177),Violasaun (Artigu 172), Artigu 172) Agravasaun (Artigu 173) (dedi katak ida-ne’e inklui tanba Esplorasaun Seksual ba Parte Datoluk (Artigu 174), Abuzu Seksuál ba Menor (Artigu 177), Asaun Seksual ho Ema Adoleste (Artigu 178), Abuzu Seksual ba Ema ne’ebe a Bele Reziste (Artigu 179).

Reportajen: Estefania Cardoso

Foto: Estefania Cardoso

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *