Dili, 03 Julli 2026 (Media Democracia)- Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), organiza workshop ida hodi hametin advokasia organizasaun ema ho defisiénsia (OPDs) ba implementasaun ASEAN Enabling Masterplan Post-2025. Atividade ne’e hanesan parte husi inisiativa rejionál husi ASEAN Disability Forum (ADF), ne’ebé implementa hamutuk ho International Disability Alliance (IDA) no hetan apoiu husi Australian Government Department of Foreign Affairs and Trade (DFAT), atu hasa’e inkluzaun no partisipaasaun ema ho defisiénsia iha prosesu dezenvolvimentu no formulasaun polítika iha Estadu Membru ASEAN.
Tuir Diretór Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO) Joaozito Dos Santos Hatete, ohin Workshop ne’e foka liu ba patients Enabling Masterplan ba tinan 2025 nian iha ASEAN hotu.
“Ita nian Workshop Enabling Masterplan kona-ba ASEAN intergovernamental ba ema ho Difiseinte sira ne’e importante tebes ba ita atu fahe esperiénsia kona-ba oinsa ASEAN bele hari no garante lei asensibilidade ba ema ho Difiseinte sira.” Dehan Diretór Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO) Joaozito Dos Santos ba jornalista sira iha Hotel Novu Turismu Díli, kinta (02/07).
Nia Dehan, ASEAN agora dadaun iha prosesu dezenvolve kona-ba ASEAN nia Masterplan.
“Ha’u sente Asuntu ASEAN Masterplan ne’e importante tebes no fo oportunidade ba ita atu espresa no fo rekomendasaun ba oinsa mak ASEAN bele hari lei hodi garantia asensibilidade no posibilidade ba ema ho Difiseinte sira.”Nia afirma
ASEAN agora dadaun halao prosesu kona-ba ASEAN nia Masterplan atu hasa’e no kontribui Timor-Leste nian RHTO nuu’dar Organizasaun Ema ho Difisiensia iha Timor-Leste inklui organizaun sira seluk oinsa bele asegura katak laiha ema ida mak iha kotuk.
“Inkluzaun labele sai hanesan hanoin deit maibé inkluzaun sai realidade ba politika no programa implementasaun ba lider sira hotu atu hametin relasaun ita maluk ema ho Difiseinte sira iha TL atu hari nasaun ida ne’ebé forte ba iha lider ASEAN nain kona-ba direitu ema ho Defisiénsia sira nian.” Nia reafirma
Timor-Leste nia adere ba ASEAN sai inkluzivu ba realidade tanba ema hotu nia Kontribuisaun ne’e importante liu liu-liu ba ema ho defisiénsia sira.
Iha parte seluk tuir Diretór Asosiasaun Difiseinte Timor-Leste (ADTL), Cesario da Silva Dehan, ema ho defisiénsia sira nia Kontribuisaun ba dezenvolvimentu Nasionál ne’e importante no susesu ba iha Timor-Leste nia adere ba ASEAN.
“From Accession to Integration Timor-Leste nia adere ba ASEAN ne’e ita iha nivel ASEAN People forum no ASEAN dezabite forum ne’e organizaun no grupu ema ho Difiseinte sira atu bele kontribui ideia sira relasaun ba dezenvolvimentu inkluzaun.“Dehan Diretór Asosiasaun Difiseinte Timor-Leste, Cesario da Silva
RHTO no ADTL nia nia papel importante iha Timor-Leste tanba Timor-Leste mós sai ona Observador na ASEAN tanba ne’e RHTO no ADTL tenke iha Diskursaun klean ba ASEAN Enabling Masterplan tanba ida ne’e mak sai dezenvolvimentu ba Timor-Leste nia susesu.
“Timor-Leste tenke iha asaun politika ida ne’ebé seriu, ba ha’u TL nia politika ba ema ho Difiseinte ne’e diak tebes tanba mai ho nia baze ne’ebé diak tebes ba politika Nasionál ba ema ho Difiseinte sira iha TL tanba ne’e organizaun Ema ho Difisiensia sira hotu atu tau hanoin hamutuk no kritika barak hodi kontribui ba ita nia dezenvolvimentu Nasionál.” Nia subliña
Asuntu Difisiensia sai isu kruel ba setór hotu-hotu nune’e entra iha pilar tolu iha ASEAN nian mak Politika no Seguransa, Ekonómia no Sosiu kulturál.
Iha Sorin seluk Diretóra Nasionál Sekretáriu Igualdade (SI), Maria Fillomena Babo Martins Dehan, Asuntu ema ho defisiénsia ne’e mós kontribui ba pilar Sosiu kulturál no nomós ba politika ekonómia tanba ASEAN kulturál komuniti ne’e.
“Agora dadaun ita atu tama ba ASEAN konsultasaun ba ita nia planu hodi kontribui liu-liu Asuntu ema ho defisiénsia no ema ho vulnerável ne’e importante tebes.“Dehan Diretóra Nasionál Maria Fillomena
Oinsa mak Asosiasaun Difiseinte Timor-Leste sira nia planu ba Masterplan ba ema ho defisiénsia ne’e atu hetan benefísiu bainhira Timor-Leste tama ba ASEAN.
Reportajen : Tomás dos Santos
Foto : Tomás dos Santos
