Díli, 17 Setembru 2026 (Média Democracia) – Menzies School of Health Research Timor-Leste organiza simpóziu ida hamutuk ho Ministériu Saúde (MS), Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSP-TL), no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF), ho tema “ONE HEALTH, ONE ASEAN”, hodi fahe abordagem bazeia ba evidénsia kona-ba saúde umana, saúde animál no saúde ambiental iha Timor-Leste.
Ministra Saúde, Élia dos Reis Amaral, hatete tema tinan ida-ne’e, “Saúde Ida, ASEAN Ida”, apela ba kooperasaun entre setór sira iha Timor-Leste, no mós ba partilla rezultadu peskiza no solusaun prátika ho nasaun membru ASEAN seluk.
“One Health, ka Saúde Ida, rekoñese katak saúde ema, animál, ai-horis no ambiente iha ligasaun malu. Moras balu bele transmite husi animál ba ema, no bee kontaminadu bele hamosu moras iha ema no animál. Atu prevene problema hirak-ne’e, setór saúde, agrikultura, veterinária no ambiente presiza servisu hamutuk,” dehan Ministra Saúde Élia dos Reis Amaral iha nia diskursu, Kinta (17/09).
Élia dehan Ministériu Saúde sai beibeik sentru atensaun públika bainhira mosu problema saúde iha populasaun.
“Ami rekoñese no simu ami nia responsabilidade atu proteje saúde públika, organiza resposta ne’ebé efetiva no kontinua hadi’a servisu. Maibé, kauza barak mai husi setór seluk. Atu rezolve kauza hirak-ne’e, setór responsavel ida-idak presiza kumpre nia knaar no koordena ho setór seluk,” dehan nia.
Ministra Élia mós hatete, Ministériu Saúde hahú ona aplika prinsipiu One Health iha prátika, hamutuk ho MAPPF no parseiru sira.
“Kona-ba rezisténsia antimikrobial (AMR), Ministériu halibur setór oioin iha Abril 2026 atu revee Planu Asaun Nasionál 2022–2026. Instituisaun saúde, agrikultura no ambiente partisipa, hamutuk ho Menzies no parseiru seluk. Revisaun ne’e identifika prioridade ba planu tuirmai to’o 2030, inklui hametin vijilánsia ho apoiu laboratóriu, uza antibiótiku ho loloos, prevene infesaun no hadi’a asesu ba ai-moruk ne’ebé efetivu,” dehan Élia.
Iha okaziaun ne’e, Sekretáriu Estadu Pekuária, José Veira de Araújo, hatete durante ne’e, bainhira mosu fenómenu ka problema iha komunidade, ema barak kestiona kona-ba dadus ne’ebé disponivel.
“Tanba ne’e, simpóziu ida-ne’e importante tebes ba estudante, peskijador no tékniku sira, tanba iha fatin ida-ne’e ita ko’alia kona-ba dadus, no politika públika tenke bazeia ba dadus no baze legál,” dehan Sekretáriu Estadu Pekuária José Veira de Araújo.
José mós dehan Programa One Health importante tanba programa ne’e mai ho planu integradu no implementasaun ne’ebé inklui prosesu desentralizasaun.
Enkuantu ne’e, Deputy Director of Research iha Menzies, Josh Francis, hatete, simpóziu ne’e fó espasu atu ko’alia kona-ba abordagem One Health, ne’ebé konsidera saúde ema, saúde animál no saúde ambiental hanesan área sira ne’ebé iha relasaun malu.
Josh dehan Menzies Timor-Leste kontinua servisu hamutuk ho Ministériu Saúde no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF), no Menzies nia servisu iha Timor-Leste lao kleur ona.
Nia relata Menzies hahú nia servisu iha Timor-Leste durante períodu referendu no to’o agora kontinua nafatin nia atividade sira.
“Ami servisu hamutuk ho Ministériu Saúde no Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Florestas (MAPPF). Ami mós haforsa sistema saúde, halo peskiza bazeia ba prioridade nasionál no hametin kolaborasaun, amizade no prinsipiu akompanhamentu,” dehan Deputy Director of Research, Josh Francis.
Nia hatete implementasaun One Health depende tebes ba akompanhamentu no kolaborasaun entre setór sira.
“Saúde Ida signifika katak Menzies labele servisu mesak. Se hakarak halo impaktu boot ba moris saudavel iha Timor-Leste, iha área saúde ema, saúde animál no saúde ambiente, ita presiza servisu hamutuk,” dehan Josh Francis.
Reportajem: Octaviana da Costa
Foto: Octaviana da Costa
