Díli 06 Juñu 2026 (Media Democracia)- Husi Perspetiva FONGTIL nian kona-ba kriminalizasaun ba defamasaun no injúria hamate liberdade espresaun ne’ebé garante iha Konstituisaun RDTL. FONGTIL ho Membru sira hotu rejeita totál ba Alterasaun ba Kodigu Penal hodi Kriminaliza Difamasaun no Injuria bele fó afeta direta ba Liberdade Espresaun ne’ebé mak Grantia iha Konstiuisaun RDTL Artigu 40 n0 41.
Tuir Porta-voz FONGTIL, Elivania Correia, hateten Kriminalizasaun ba defamasaun no injuria ne’e hamate ona leliberdade espresaun ne’ebe garantia iha konstituisaun RDTL.
“Kona-ba kriminalizasaun ba defamasaun no injúria hamate liberdade espresaun ne’ebé garante iha Konstituisaun RDTL. FONGTIL ho Membru sira hotu rejeita totál ba Alterasaun ba Kodigu Penal hodi Kriminaliza Difamasaun no Injuria bele fó afeta direta ba Liberdade Espresaun ne’ebé mak Grantia iha Konstiuisaun RDTL Artigu 40 n0 41.FONGTIL ho Nia Membru sira hotu, halo Litura ba Draf aditamentu ba Kódigu Penal, ne’e Parlamentu Nasional halo iha Artigu sira hanesan: Artigo 187.º-A , Artigo 187.º-B , Artigo 187.º-C, Artigo 187.º-D, halo aditamentu ba Artigu sira Mensiona iha Leten ne’e hamate ona Diretu, Liberdade no Granti ida-idak nian”Dehan Portavoz FONGTIL Elivania Correia iha Salaun FONGTIL Caicoli (05/06/2026).
Nia afirma husu ba Governu no Parlamentu Nasional atu mantein materia kona-ba defamasaun no injuria iha ambitu kodigu sivil.
“FONGTIL ho nia Membru sira hotu husu ba Parlamentu Nasionál no Governu atu mantein matéria kona-ba defamasaun no injúria iha ámbitu Kódigu Sivíl, ne’ebé natureza vinkulativa. FONGTIL konsidera katak mekanizmu sivíl sira sufisiente atu proteje direitu ba onra no reputasaun, enkuantu evita risku limitasaun ba Liberdade Espresaun no Liberdade Imprensa ne’ebé garante iha Konstituisaun RDTL.”Dehan Port-avoz
Iha Sorin seluk tuir Diretor Ezekutivu FONGTIL Inocensio de Jesus Xavier, afirma atu hanoin saida ba Parlamentu Nasional no Governu se ohin loron sociedade lakon tiha nia moralidade.
“Saida mak ami atu hanoin fó ba Parlamentu Nasional no governu se ohin loron ita nia sosiedade lakon tia nia moralidade ita tenki replete investe ba edukasaun di’ak kala’e politik, edukasaun ita sei hadia joven sira komportamentu ladi’ak se mak hadi’ak la’os halo krime ema ne’e la eziste ita nia rai, ho respeitu tomak ba Parlamentu sira la reprezenta ita nia estadu direitu Democratiku ita nia liberdade ne’e la sosa ruin ho ran, ita seida’uk iha lei ruma previzaun legal ruma hodi proteze sidadaun, antes ne’e mosu tiha ona, fó hanoin ba deputadu sira iha Parlamentu Nasional (8)governu konstituisional lei ne’e mosu iha ne’eba sr.Manuel Carceles nu’udar Ministru Justisa ita kontra ona bankada sira agora ukun ne’e kontra “Dehan Diretor Ezekutivu FONGTIL Inocensio de Jesus Xavier
FONGTIL hamutuk ho nia membru ONG no organisasaun sosiedade sivil sira hasai komunikadu imprensa hodi hodi rejeita lei ne’ebe kriminaliza defamasaun.sira konsidera lei ne’e ameasa direta ba Liberdade Espresaun no ba prinsipiu Demokrasia iha Timor-Leste, tanba bele limita kritika públiku no fó espasu ba intimidasaun hasoru jornalista no ativista sira.
Reportajen: Novita Soares/Baquita Marcal
Foto: Novita Soares
