Dili, 21 Jullu 2026 (Media Democrasia)- governu Timor-Leste, liu husi Ministeriu Agrikultura Peskas, Pekuariu no Florestas (MAPPF), ofisiálmente lansa ró peskas semi industria ida atu hasa’e kapasidade peskas iha rai laran. Programa ne’e nu’udar parte husi estratéjia governu atu aumenta produsaun peskas.
Tuir Ministru Agrikultura Pekuariu, Peskas no Floresta ( MAPPF) Marcos da Cruz, hatete governu sei fó atensaun ba dezenvolvimentu setór peskas atu garante ai-han no hasa’e ekonomia komunidade sira.
” Ita presiza aumenta ai-han partikularmente ba iha área peskas nian, durante ne’e ita buka atu dezenvolve setór agrikultura, pekuariu, peskas no floresta, mais ita ko’alia liuliu kona-ba peskas, oinsá mak ita bele serbisu hamutuk dezenvolve ita nia área peskas ne’e. Iha governu ida-ne’e ita sei fokus makas liu oinsá maka ita hakiak ikan, tan ne’e ita iha ona viverus ikan iha fatin balun liuliu produsaun ikan oan iha fatin ne’e, maibé ita seida’uk foku liu ba iha área peskas” dehan Ministru MAPPF ba jornalista sira iha Segundu feira (20/072026).
Nia hatutan lansamentu ró peskas semi-indústria ne’e realiza liu husi kolaborasaun entre kompania Rayana no Community East Chances, hamutuk ho ministériu relevante sira, inklui Ministériu Interior no Ministériu Defeza.
” Kompañia rua mak hanesan kompañia Rayana no kompañia Community East Chances no mós hamutuk ho Ministru relavante hanesan Ministru Interior, Ministru Defeza ida ne’e halo atividade importante ida maka halo lansamentu ba Ró peskas semi industria, Ró hamutuk 4, ró 3 husi Ró ne’e na’in kompañia Rayana, ninia kapasidade iha 5 Broston no mós iha 17 Broston, iha kompañia Community East Chances, iha Ró 1 kapasidade 10 toneladas, 5 Broston ne’e. Dehan Nia
Nia Sublina Ró ida ne’e nia funsaun ninia jerente Diresaun Jeral Peskas iha Rekursu Umanu, sira ida uluk estuda kona-ba ka’er Ró bele halo jestaun, Ró ida ne’e nia funsaun ida atu kontrola tuir Ró sira ne’ebé fó lisensa atu kontrola mós Ró kiik sira ne’ebé durante ne’e fó ona ba peskadór sira, Tanba diresaun ne’e seida’uk iha kapasidade atu kontrola, entaun seida’uk iha dadus loloos katak ka’er ona ikan tonelada hira.
Aleinde ne’e Reprezentante Empreza Ricardo Nheu Hatete setór peskas iha Timor-Leste iha potensial ne’ebé boot tebes atu sustenta kresimentu ekonomia nasional. Tuir planu Governu, ekonomia azul sai hanesan ida husi prioridade estratéjika tanba país iha rekursu marítimu ne’ebé rikus no seida’uk aproveita ho máximu.
” Iha área peskas potensia tebe-tebes ami hatene katak governu iha plano Timor atu halai ba grow ekonomia, iha área ida ne’e ita bele aprende ita bele hetan ligasaun ho tasi, tasi ne’e buat ne’ebé barak Tebe- tebes budidaya Bioteknologia ligasaun medisina”. Nia hatutan
Nia sublina katak iha difikuldade atu hatoo ba parte kompetente iha Timor laran tomak ita fó hanoin maluk atu aumenta nafatin impotensia ne’e ba oin no saida maka bele halo di’ak liu serbisu duké ko’alia barak.
Reportajen : Joanita Imaculada , Estajiariu
Foto : Joanita
