Dili 07 Jullu 2026 (Media Democracia)- Komunidade afetadu ba projetu alargamentu pista Aeroportu Internasionál Presidente Nicolau Lobato, ne’ebé kompostu husi proprietáriu no posuidór sira ba parsela rai hamutuk 57 ne’ebé atualmente konsidera nu’udar “rai disputadu ho Estadu”, hakarak hato’o ba públiku no ba autoridade kompetente sira katak ami la konkorda ho medida despezu forsda ne’ebé Governu liu hosi Direção Nacional de Terras e Propriedades notifika ba ami ho prazu ba loron sanulu(10) atu hamamuk rai no uma sira.
Tuir Pota-voz Helder da Silva, reafirma katak ami komunidade afetadu la kontra dezenvolvimentu nasaun no la kontra projetu espansaun Aeroportu Internasionál Presidente Nicolau Lobato. Ami komprende katak projetu ida-ne’e importante ba dezenvolvimentu ekonomia no interese públiku nasional.
“Dezenvolvimentu ida-ne’ebé di’ak tenke hala’o tuir prátika Estado de Direito, respeita lei sira iha vigor no garante direitu fundamentál sidadaun sira nian. Projetu ne’e afeta hamutuk parsela atus rua sanulu resin lima. Husi númeru ne’e, maioria proprietáriu sira simu ona kompensasaun no indemnizasaun ba rai no aihoris sira. Ami hamutuk parsela lima nulu resin hitu mak konsidera nu’udar “rai disputadu ho Estadu”, maske ami nia rai sira ne’e iha dokumentu barak, prova istórika no situasaun pose nian hanesan ho rai parsela seluk sira ne’ebé antes ne’e hetan ona kompensasaun. Dehan Porta-voz, Helder da Silva iha Marnir (06/07/2026)
Nia afirma Ami hotu hela no utiliza rai sira-ne’e durante dekada barak, balun hahu kedas husi tempu administrasaun portuguesa no kontinua durante tempu administrasaun Indonézia no Timor-Leste independente. Tuir ami nia haree, situasaun ida-ne’e kria tratamentu diferente nuúdar hahalok diskriminatóriu ne’ebé hatudu momoos Estadu uza ninia autoridade atu impoin ninia hakarak, nune’e ami presiza hetan esklaresementu legál no justu hosi autoridade kompetente sira.
“Kona-Ba Desizaun Komisaun Terras No Prosesu Reklamasaun, Iha loron 19 Juñu 2022, Ekipa Interministeriál ba Projetu Alargamentu Aeroportu informa komunidade katak ema ne’ebé la konkorda ho estatutu rai bele submete reklamasaun ba Komisaun Terras ho ida-idak nia dokumentasaun komprovativa sira. Komunidade tuir orientasaun ne’e no hatama reklamasaun formal.Tuir mai, Komisaun Terras halo inspeksaun, verifikasaun no levantamentu iha terenu entre loron 6 no 8 Marsu 2023”. Nia dehan
Ikus liu, Painél Arbitral Komisaun Terras hasai desizaun ida ne’ebé rekuiñese direitu komunidade afetadu sira nune’e afeitadu sira iha direitu hetan indemnizasaun tuir enkuadramentu legál ne’ebé aplika ba projetu ne’e.
Desizaun Tribunál la Resolve Kestaun Propriedade Rai No Prosesu Judisiál Sei La’o Dadaun
Nia afirma katak, ami respeita independénsia tribunál sira no ami sempre utiliza dalan legál atu buka justisa. Maibé importante tebes atu públiku komprende katak desizaun tribunál ne’ebé anula desizaun Painél Arbitral Komisaun Terras, jurídikamente la determina katak rai refere nuúdar propriedade definitiva Estadu.
“Tribunál anula deit desizaun Painél Arbitral, maibé la halo julgamentu definitivu kona-ba méritu hosi titularidade ka propriedade rai sira-ne’e. Tanba ne’e, interpretasaun ruma ne’ebé tenta reprezenta desizaun refere hanesan prova definitiva katak rai ne’e propriedade Estadu la reflete integralmente kontiudu jurídiku hosi tribunal nia desizaun ne’e rasik nuúdar aktu manipulasaun verdade jurídiku. Tanba komunidade la konkorda ho pozisaun administrativu Estadu nian, komunidade afetadu sira hahú ona mekanismu legál apropriadu iha tribunál hodi husu rekoñesimentu no deklarasaun ba sira nia direitu. Prosesu sira-ne’e atualmente ativu hela iha tribunál tuir mekanismu legál relevante sira no iha hela apresiasaun hosi autoridade judisiál kompetente.”nia hatutan
Nia hatutan Nune’e, to’o ohin loron, kestaun kona-ba titularidade no propriedade rai sira-ne’e sei kontinua nu’udar matéria disputada no seidauk iha desizaun judisiál tranzitada julgadu ne’ebé resolve definitivamente matéria ne’e.
“Nune’e, ami konsidera katak medida despezu antes de rezolusaun definitivu ba disputa titularidade rai bele kria prejuízu grave no irreparável ba ami komunidade afetadu sira”.
Preokupasaun Kona-Ba Kumprimentu Lei Nasionál No Padraun Internasionál
Preokupa ho forma no medida sira ne’ebé governu uza iha prosesu implementasaun.
Projetu ida-ne’ebé envolve deslokamentu komunidade tenke respeita prinsipiu sira ne’ebé hatur iha lei inan Timor-Leste, inklui regra sira kona-ba expropriasaun ba interese públiku, liu-liu konaba indemnizasaun justu no garante padraun moris adekuadu.
“Hanesan mos previstu iha padraun internasionál ne’ebé aplika ba projetu infraestrutura sira ne’ebé hetan apoiu hosi parseiru dezenvolvimentu internasionál hanesan ADB, JICA no Governu Australia, ne’ebé hatur respeitu a’as prinsípiu kona-ba konsultasaun efetiva, proteksaun ba ema afetadu sira, restaurasaun moris no kompensasaun adekuada antes de deslokamentu”.
Medida despezu ne’ebé la presede hosi rezolusaun justa no definitiva ba disputa direitu ba rai la harmoniza ho prinsipiu sira-ne’e.
Apelu Ba Governu No Parseiru Dezenvolvimentu Sira
“Tanba ne’e, ami husu ba Governu, autoridade relevante sira no parseiru dezenvolvimentu internasionál sira atu: Suspende medida despezu to’o kestaun direitu rai resolve legalmente;, Respeita prosesu judisiál ne’ebé dadaun la’o hela iha tribunál;, Garante tratamentu iguál ba komunidade afetadu hotu;, Assegura kumprimentu lei nasionál no padraun internasionál relevante sira; Ho kbi’it no autoridade ne’ebé iha, Governu tenke promóve solusaun genuínu no konstrutivu ne’ebé justu, dignu no sustentável no nafatin respeitu ami nia direitu propriedade, sein nesesidade intervensaun órgaun judisiál”.
Nia areafirma dala ida tan katak komunidade la kontra dezenvolvimentu. Ami husu de’it katak dezenvolvimentu ne’e hala’o tuir lei, respeita sidadaun sira nia direitu no promove justisa ba ema hotu.
Reportajen : Tomás dos Santos
Foto : Tomás dos Santos
