MS KOMPREMETIDU INVESTE BA PARTEIRA HODI SALVA INAN NO OAN IHA TL

Dili, 06 Maio 2026 (Media Democracia)– Asosiasaun Parteria Timor-Leste selebra loron mundial parteira ho tema “Mundu Presiza tan Milliaun Ida” oinsa atu investe ba Parteira hotu hodi salva moris,  liu-liu  inan no oan sira iha Ttimor-Leste.  Atividade ne’e realiza iha Salaun City 8.

Vise-Ministeru ba Fortalesimentu Instituisional Saúde (VMFIS), José dos Reis Magno agradese ba Asosiasaun Parteiras Timor-Leste (APTP), ne’ebé organiza atividade importante ne’e hodi hatudu komprimísu husi Parteira Profisional Saúde sira atu hasa’e saúde ba labarik nia inan ho oan iha Timor-Leste.

“ba futuru sistema saúde nasionál nian, investe ba parteira signifika investe direitamente ba pozisaun moris dignidade feto sira, saúde labarik sira no dezenvolvimentu sustentavel ba nasaun nian, nune’e Parteira sira mak sai hanesan pilar importante ida iha profisaun servisu saúde primária no iha papél atu hamenus mortalidade inan no labarik sira, liuliu iha área rural no komunidade remota sira.”dehan Vise Ministru Saúde José Reis Magno iha City 8 Tersa ne’e (05 /05/2026)

Nia informa, RTimor-Leste Kontinua hasoru dezfiu importante sira iha seitór saúde iha Timor-Leste liu on miliaun 1.3 iha tinan 2022, ne’ebé kresimentu populasaun manual aumentra ema 25 mill.

“aumenta kada tinan, kresimentu ida ne’e fó presaun boot ba sistema nasionál saúde, tanba aumenta nesesidade ba saude inan Neonatal infantil no saúde reprodutiva, iha tempu hanesan nasaun ida ne’e mós kontinua hasoru dezafiu estrutura hanesan relasiona ho kualidade no kobertura servisu saude, liuliu iha area rural no fatin difisil asesu ne’ebé falta profisionál kualifikadu sira, .” nia dehan

Aleinde ne’e infraestrutura la sufisiente ho ekipamentus saúde ne’ebé limitadu afeta prestasaun servisu esensial sira, maske progresu importante ne’ebé hetan durante tinan hirak liu ba indikador saúde sira hatudu katak dezafiu boot balun se persiste nafatin.

Nia hatutan mortalidade inan sei aas ho tasa mortalidade inan 215 iha kada 100 mill iha dadus  livrus mortalidade hatudu 19 kada mill livrus no mortalidade infantil 30 kada mill na dos livrus Mane 67% mak hetan asistentes profisional saúde no feto 35% mak hetan kuidadu posnatal ne’ebé mak adekuadunumeru sira ne’e hatudu klaru katak fortalesementu saúde inan no labarik tenke kontinua sai prioridade nasionál.

Tanba ne’e papél parteira importante tebes, parteira sira lao urjente profesional saúde,nune’e  sira mak ajente ba esperansa protesaun no transformasaun sosial iha Sentru saúde no Aldeia remota barak parteira sira sai kontaktu dahuluk entre inan no labarik sira ho sistema saúde.

“sira nia servisu loron-loron salva moris prevene komplikasaun promove partus seguru no fortalese konfiansa komunidade sira ba sistema saúde nasionál hanesan Ministro Saúde nonu Governu Konstituisionál rekoñese importansia estratezia parteira sira iha prosesu dezenvolvimentu nasionál no realizasaun kobertura universal saúde nian.” Nia adianta

Ministériu Saúde kontinua atu fortalese seitór saúde liu husi investementu ba rekursu humanu kualifikadu sira formasaun kontinua hadia kondisaun servisu espansaun estrutura saúde no fortalesementu servisu saúde inan no labarik iha teritoriu nasionál tomak, nune’e servisu nasionál saúde Timor-Leste bele organiza tuir nivel munisipal rejionál no nasionál depende tebes ba kapasidade notifikasaun profisionál saúde sira ne’ebé servisu iha liña frente.

Nia afirma programa One Million More Midwives reprezenta plataforma importante ida ba advokasia mobilizasaun ba parseria internasionál atu asegura katak lei iha inan ida no labarik ida ne’ebé husik ba kotuk,inisiativa ida ne’e fortalese nesesidade atu aumenta investimentu ba dezenvolvimentu profisionál saúde sira

Iha fatin hanesan Agostinha Pires nu’udar Parteira husi Sentru Saúde Kakania, hatete Posto Saúde Marobo, Munisipiu Bobonaru ne’ebé akumula suku tolu (3) no Aldeia (7) maibé parteira refere kobre mos Postu Administrativu Atsabe iha Aldeia rua (2) no mos iha Kailaku iha Aldeia ida (1) hamutuk aldeia sanulu (10) mak hetan atendementu husi Sentru saúde refere.

“Iha Sentru Saúde Kakania Bobonaru,atende jeral tanba hanesan parteira mos hanesan kna’ar bele mediku, bele mos kna’ar sira seluk iha ne’eba atende jeral konsulta jeral, konsulta ba ema kiik no ema bo’ot emjeral konsulta ba vasinasaun no inan isin rua planeamentu familia tanbá iha ne’eba laiha mediku entaun ha’u hamutuk ho kolega enfermeira ida ne’ebé foin asina kontratu entaun ami servisu hamutuk, durante atendementu, hanesan inan ida iha sub Distritu kailaku nian iha inan ida mak atu lakon vida, maibé ami konsege salva nia vida.” Nia Informa

Nia esplika, pasiente ne’e hela los iha remota iha mota sorin iha momentu ne’eba nia partus mesak iha uma depois bebe nia ka’an la sai, no halo nia ran fakar depois parteira sira to’o iha nia rezidénsiahanoin inan ne’e la iha ona iss tanba ema dada ona lona iha uma oin.

bainhira tau hotu soru, kondutor ambulansia mos iha entaun se karik akontese buat ruma Ambulansia bele tula inan ne’e entaun soru tolu 3 tau hotu  depois inan ne’e seidauk sadar komese ema bolu hotu tiha ona maibé soru tolu hotu tenke  hasai plasenta depois inan ne’e kondisaun grave ona entaun kondotor ambulansia mós tula inan ne’e to’o hospital Maliana inan ne’e sadar duni iha dalan, depois konsege salva”. Nia dehan

Durante atendementu iha Sentru saúde Kakania  parteira refere mós hasoru dezafiu ne’ebé barak  iha terenu durante iha servisu fatin hanesan rekursu tanba iha ne’eba  servisu hanesan parteira ida de’it no mediku mak dadaun iha ona infermeiru ida kontratadu.

 

Reportajen : Juliana/Leozalia

Foto : Juliana

 

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *