Presidente Incsida Husu Ba Joven Sira Prevene Aan Husi Virus HIV/SIDA

Dili, 15/04/2026 (Media Democrasia)– Presidente Instituto Nasional de combate ao HIV/SIDA, Instituto Públiku (INCSIDA, I.P) Daniel Marçal, infórma katak hanesan estudante presiza tau atensaun ba ita nia aan iha risku sira liuliu husi moras HVI/SIDA

Daniel Marçal hateten, Objetivu ida importante ba sensibilizasaun nian hakarak Luta esfórsu hodi convensa ba teste ran lalais labele fó tempu ba HIV/SIDA, atu hela kleur iha ita nia isin, wainhira virus ne’e hela kleur iha ita nia isin posibilidade nakfila ba eix signifika nia bele husik ona vida

“ Nia dehan media sira imi nia espiritu voluntariamente ne’e nafatin fó apoiu servisu makas atu ita partilla infórmasaun ba ema atu texte ran lalais, tamba eix ne’e hahalok risku labele ta’uk hasai ran tanba rezultadu ne’e ladi’ak  ba ita nia moris entaun ita hotu kopera hamutuk espera ema barak iha espritu voluntarizmu ba tex ran, tanba tes ran lori benefísiu, INCSIDA infórma ba saúde ka media no ba sese deit fórmasaun refere di’ak ba ita, Timor ne’e mate iha ona tamba lakoi interese texte ran, moras ba klínika, postu, no saúde mak foin hatene teste laos HIV/SIDA entaun ita atu rekupera fali husi virus ne’e la’os buat fasil, tanba ita bele lakon vida lalais husi virus refere. Dehan Daniel Marçal iha Salaun UNPAZ Tersa 14/04/2026

Nia reafirma tan katak Timor Leste agora ko’alia kona ba HIV/SIDA mós ema barak seidauk fó atensaun no importansia  ba problema ida ne’e afinál problema ne’e importante tebes,aimoruk laiha, imi bele dehan halo tiha mak hemu ai-moruk, maibe seidauk iha matenek na’in ida deskobre kona-ba ida ne’e nune’e ai-moruk ne’e mak halo ohin ita hamutuk iha ne’e hodi fahe infórmasaun aimoruk ne’e mak ita ida-idak halo prevensaun ba nia aan rasik ezizensia ida ba nesesidade basiku ema ida idak halo sirkulasaun virus HIV/SIDA ne’e mak relasaun sexual.

“Lalika ta’uk, lalika moe hakarak moris naruk saúde diak wainhira hetan  moras HIV/SIDA ka eix mak tenki teste ran lalais, la’os obriga, di’ak liu ba teste ran iha sentru Saude tanba tenke iha posibilidade boot ba virus ne’e, atu nune’e detekta antes para labele mosu ba ema seluk, aimoruk ita nia governu preparadu ona, aimoruk HIV/SIDA parte ministeriu saúde tau ona iha munisipiu no agora tau ona  iha  postu saude no suku sira ba maluk sira ne’ebe moras hela diak liu  saude tenki responsabilidade, nune’e husu ba maluk sira ne’ebe hetan moras refere labele hein saúde sira mak lori tutuir ai-moruk ba ita, selae ikus mai lakon vida atu fó sala ba sé,agora pesoal saúde balun lori aimoruk ba  iha fatin-fatin sé hanesan ne’e ladiak tamba orsida ema ne’ebe afeta hela HIV/SIDA hein fali saúde mak lori aimoruk tuir se ita boot sira la hemu aimoruk mak oportunidade ba multiplikasaun virus HIV/SIDA iha ita nia isin ne perigozu liu, diak liu halo tratamentu saude iha ita aan rasik

Nia reafirma liutan katak joven sira eskola halo didiak karik imi seidauk prontu atu sai inan no aman entaun presiza kuidadu ita nia aan liu husi diabu ne’ebe mak domina ita tanba feto barak mak konsege husik ona eskola husi isin rua dalaruma tauk inan aman tantu kolega sira entaun fóti desizaun estraga aan no dalaruma estraga tan labarik hanesan realidade ita haree iha facebook no seluk tan

Husu ba alin sira ne’ebe tuur iha banku saúde eskola atu prepara imi bele sai Doutora diak ida maibe materia ne’ebe hetan seidauk to’o atu bele salva ema nia aan iha kontestu prevensaun tranzmisaun iha seminar ida ne’e importante tebes hodi transfere liafuan ruma importante tenke kuidadu mezmu HIV/SIDA agora ne’e ita haree dalan  tranzmisaun ne’e husi raan no husi sasan kroat sira, maibé maioria transmite de’it husi feto ida no mane ida, nune’e HIV/SIDA ne’e la lori nia kor ida ketak anamser ita tama ona ba virus ne’e mak foin hatene, Timor-Leste iha tinan 2025 iha 2560 ne’e mak hatene husi ita, dalaruma ba servisu iha estranjeiru identifika ida rua entaun balun antes ba eskola iha estranjeiru presija surat husi saúde” Dehan Diretór  INCSIDA

Iha fatin hanesan Felizbela Amaral de Oliveira, Reprezentante Reitór Universidade Da Paz Adolmando Soares Amaral, Haktuir, agradese tebes ba iha parte INCSIDA nomós programa mestradu saúde pubika UNPAZ ninian ne’ebe kolabora servisu diak tebes nune’e agradese iha sensibilizasaun ne’e.

“Sensibilizasaun importante tebes no mos ba iha ita nia estudante sira ne’ebe mak hola parte iha UNPAZ importante tebes tamba ita hatene katak joven sira maka autor ba buat hotu maibe importante mos ba sira atu proteje sira nia an husi moras ne’ebe mak buras iha timor leste hanesan ita hatene katak moras HIV/SIDA ita hotu akompania katak iha timor leste nia iha ona rihun rua resin ne’e laos buat ne’ebe ki’ik oan maibe buat ida ne’ebe bo’ot tebtebes tamba ne’e maka parte husi INCSIDA nian halo programa ida ne’e diak tebes para bele lori ita nia joven sira iha para atu bele prevene sira nia an ,tamba futuru nasaun nian ne’e iha joven sira nia liman ,ida ne’e maka hanesan lideransa universidade nian ami agradese tebtebes ba programa INCSIDA servisu hamutuk ho mestradu UNPAZ nian.”Dehan Felizbela Amaral

Ita koalia kona ba moras HIV/SIDA hanesan moras ne’ebe hada’et moras ida ne’ebe laiha nia tratamentu mesmu iha nia tratamentu laos atu hakotu maibe virus ne’e lori tempu naruk ,mensajen ba ita nia  estudante sira ita hakarak atu saudavel hodi hare ba ita nia futuru ida ne’ebe mak diak fila fali ba ita idaidak tenki proteje uluk ita nia an wainhira proteje ema seluk . Dehan Reprezentante Unpaz, Adolmando

Iha parte seluk Oracia Tolentina Brites Husi Universidade da Paz Departamentu Emfermajem  Nuudar estudante  saúde apresia tebes ba parte INCSIDA husi sensibilizasaun ne’e

 ida wainhira hetan fórmasaun sira hanesan moras HIV/SIDA tamba moras ida ne’e risku tebes  ba ita humanu iha Timor-Leste agora dadaun hare iha ita nia nasaun mos aprezenta kedas ho HIV/SIDA ne’ebe kazu makas tebes ho ida ne’e  nuudar estudante orgullu rona infórmasaun sira hanesan ne’e atu nune’e ami bele kombate hodi hamenus ita nia populasaun husi HIV/SIDA, nuudar estudante iha area saude oinsa ami atu kombate fórmasaun sira ne’ebe mak hetan ami hakarak espalla ba populasaun sira ne’ebe menus infórmasaun sira nuune bele prevene moras HIV/SIDA iha ita nia nasaun rasik moras HIV/SIDA ita hatene katak nuudar virus ida ne’ebe ataka imuni, liu relasaun seksual liuhusi daun sira  ne’ebe ita uza liuhusi ita ema kontamina ba malu.”Nia infórma

Mensajem ba populasaun tomak prevene HIV/SIDA diak liu tan katak HIV/SIDA moras ida risku tebes ba ita ida ita lori too mate tratamentu iha maibe ida ne’e laos atu kura total maibe hanesan tratamentu atu hamenus deit risku ba ita tan koidadu ita nia saude labele seksual arviru se halo seksual ho ita nia parseiru.

Reportajen: Etajiada Juliana no Estajiada Bakhita

Foto: Nelson Ferreira

 

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *