UNICEF Apoiu Ekipamentu Teknolojia Ba ME Iha Timor-Leste

Dili 17 Jullu 2026 (Media Democracia)- Adjunta United nations children’s Fund (UNICEF) ho Ministra Edukasaun entrega ekipamentu teknolojia, informasaun no Komunikasaun (TIK) ba Ministériu Edukasaun atu bele hadi’a ensinu aprendizajen iha aula laran, ekipamentu ne’e hamutuk montante USD 300.000, hodi dezenvolve sira nia abilidade liuliu estudante ho defisiensia sira.

Tuir Adjunta Reprezentante United Nations children’s Fund (UNICEF) Teija Vallandingham hatete teknolojia informasaun no komunikasaun ne’e importante tanba Bele ajuda estudante no defisiensia.

Teknolojia informasaun no komunikasaun hala’o papel importante ida iha ensinu aprendizajen liuhusi loke no asesu ba rekursu mundiál ida ba estudante no profesór sira iha eskola laran no bainhira sai husi eskola, TIK promove edukasaun inklusivu liuhusi akomodasaun nesesidade oioin, ho instrumentu sira hanesan lee-na’in ba telemovel no C-Board, ajuda estudante ho defisiensia sira atu asesu ba material sira uza TIK iha edukasaun TL Kontinua la’o ba oin maibé nafatin mimitadu, eskola oituan de’it mak iha infrastrutura ne’ebé adekuandu, no literasia dijital mak hanorin de’it iha Nivel sekundariu”  Dehan Adjunta UNICEF ba jornalista sira iha Salaun Ian Martin INFORDEPE Quinta feira (16/07/2026).

Nia Sublina menus ekipamentu no pesoal sira ne’ebé hetan formasaun iha TIK, ne’ebé lori ba hanorin teoriku ne’ebé foun. 63% husi profesór sira la hetan formasaun dijital, no 12% de’it fiar katak uza Teknolojia hodi hanorin nian. UNICEF entrega Ekipamentu ho objetivu atu bele hadi’a ensinu aprendizajen iha aula laran nune’e bele hadi’a mós abilidade estudante sira.

Nia hatutan UNICEF kontinua halo kolabora ho ME hodi transforma dijital ida ne’ebé hanaran pasaporte aprendizajen, no suporta kapasitasaun no manutensaun ekipamentu.

“UNICEF entrega ekipamentu teknolojia informasaun no komunikasaun oin-oin hodi suporta liután hanorin no aprendizajen, formasaun iha servisu no jestaun rekursu umanu ne’ebé di’ak liu, ida ne’e inklui Laptop, chromebook, Desktops, Tablet, Projektor, Televizaun ne’ebé matenek, server, no makina fotokopia,  bainhira ita habelar asesu ba Teknolojia dijital sira iha edukasaun, ita iha responsabilidade ida ne’ebé fahe malu atu asegura katak instrumentu hirak ne’e uza ho efetivu no responsavel, ekipamentu TIK nian tenke suporta aproximasaun hanorin no aprendizajen ne’ebé kahur hodi halo esperiénsia aprendizajen sai riku no ajuda estudante sira dezenvolve sira nia abilidade dijital” nia haktuir

Nia Afirma Ekipamentu sira ne’e bele ajuda ME atu fó lisan interativu no envolve estudante sira iha dalan foun, ida ne’e sei permite estudante sira atu tama iha informasaun ne’ebé riku, kolabora iha projetu sira ho kolega sira iha klase laran, no dezenvolve abilidade esensiál sira iha sékulu 21.

Tuir Ministra Edukasaun Dulce de Jesus Soares afirma atividade ne’e la’ós simu ekipamentu teknolojia maibé simu save odamatan hodi hadi’a edukasaun iha Timor-Leste.

“Iha serimónia entrega ekipamentu TIK Nian ne’ebé istória tebes, ohin ita la’ós simu kaixa ne’ebé nakonu ho teknolojia maibé ita simu save atu nakloke ba odamatan sistema edukasaun ida ne’ebé inklusivu, dinamika liu no haree ba oin labarik sira nia futuru iha Timor-Leste. Ita nia nasaun hamriik daudaun ona iha pontu transformasaun nian, ita foin finaliza revizaun ba planu setorial edukasaun 2020-2024, ho klosok boot, ha’u hakarak fahe katak planu setórial edukasaun 2026-2030 foun ne’e hatur ona TIK no aprendizajen kombinada( blended learninh) nu’udar instrumentu sentral iha ita nia estratéjia nasionál, literasia dijital la’ós ona opsaun luxu nia de’it, maibé ne’e nesesidade fundamental ida ne’ebé inklui iha setór hotu, husi pre eskolar to’o eskola Ensinu sekundaria.”   Dehan Ministra Edukasaun

Nia hatutan ekipamentu ne’ebé simu ona sei responsabilidade husi Ministeriu Edukasaun

” Ohin Ministeriu foti responsabilidade tomak ba ekipamentu Teknolojia barak ne’ebé ami simu, Laptop 61, chromebook 154, Desktop 31, Tableta 62, Projektor 64, smartTv 54 no router 181, liu tan ne’e tanba komprende situasaun infrastrutura nian iha laran imi mós aumenta ho Ekipamentu esensiál seluk hodi nune’e Teknolojia sira ne’e bele funsiona nafatin, inklui jerador 37, voltage stabilizer 37, Ups no sasán seluk tan.” Nia Relata

Nia sublina ekipamentu sira ne’e sei entrega estratéjiamente ba diresaun jeral no diresaun Nasionál sira, inklui diresaun jeral planeamentu, polítika, inklusaun no informátika, diresaun jeral pre eskolar, Ensinu báziku no rekorrente, diresaun jeral eskola báziku (DNED), no mós ba orgaun importante sira seluk hanesan gabinete inspensaun jeral (Inspensaun-IG).

Aleinde ne’e nia mós Hatete inisiativa ne’e atu hadia kualidade servisu profesór no bele ajuda estudante iha aula laran sai interasante, interativu no divertidu.

“Uza ICT iha sala laran ajuda ita atu hanorin no aprende di’ak liu duké maneirs tradisionál.ICT fó dalan foun ba profesór sira atu halo aula sai interasante liu ,interativu ,no divertidu.profesor sira bele mos ajuda aula tuir nesesidade no ritmu aprendizajen oin oin husi estudante ida-idak ICT ajuda mós estudante sira atu dezenvolve abilidade importante sékulu 21 nian, Hanesan hanoin kritika,kriatividade ,servisu hamutuk no literasia dijital.” Nia Hakotu

Nia sublina Ministeriu Edukasaun deside tinan liu ba prosesu halo revizaun ba korikulu ne’ebé mak ita adopta korikulu sékulu 21 iha ne’ebá iha sékulu 21 Teknolojia sai fatin importante ida husi korikulu 21 entaun korikulu ita uza ona ou aplika ona Teknolojia katak ita mós tenke iha ekipamentu ne’e rasik.

Reportajen: Estajiada Joanita

Foto: Estajiada Fizania

Tinggalkan Balasan

Alamat email Anda tidak akan dipublikasikan. Ruas yang wajib ditandai *